134 aastat vana ja maailmale seni teadmata lühijutu avastas noor ajaloolane nimega Brian Cleary, kui uuris Iirimaa rahvusraamatukogu arhiivi. Lühijutt nimega «Gibbet Hill» ilmus nimelt 1890. aastal Dublini ajalehes, kui Stoker oli alustamas tööd «Dracula» kallal.

Maailmakuulsa õudusromaani «Dracula» autor Bram Stoker. Foto: Wikimedia Commons

Ehkki «Gibbet Hill» juba 19. sajandi ajalehes trükiti, ei teatud siiani sellise novelli olemasolust. Stokeri eluloo autor Paul Murray ütles, et lühijutt näitab Stokeri arengut autorina. Novellina olevat tegemist «olulise jaamana raudteel Dracula suunas».

Lugu räägib meremehe tapnud kolmest kurjategijast, kelle laibad jäetakse mööduvate rändurite hoiatamiseks rippuma. Loo tegevus toimub Gibbet Hillis Surreys – kohas, millele viitab ka Charles Dickens oma 1839. aasta romaanis «Nicholas Nickleby».

Brian Cleary leidis lühijutu tänu sellele, et 2021. aastal tabas teda kuulmiskahjustus, mistõttu pidi mees tööst kõrvale jääma. Siis hakkas ta aega veetma Stokeri kodulinnas Dublinis asuvas raamatukogus ning uurima sealset arhiivi. 2023. aastal avastas Stokeri fänn võõra loo ajalehe Daily Express Dublin Edition 1890. aasta jõululisast.

Kuulmisest ilma jäänud Brian Cleary hakkas palju Dublini raamatukogus aega veetma ning leidis seal vanu ajalehti sirvides Bram Stokeri loo, millest maailm seni ei teadnud.
Kuulmisest ilma jäänud Brian Cleary hakkas palju Dublini raamatukogus aega veetma ning leidis seal vanu ajalehti sirvides Bram Stokeri loo, millest maailm seni ei teadnud. Foto: PETER MURPHY / AFP / SCANPIX

Cleary ütles AFP uudisteagentuurile: «Lugesin sõnu Gibbet Hill ning teadsin kohe, et sellisest Stokeri loost ei ole ma kuulnud ühestki eluloost või bibliograafiast. Olin hämmeldunud, jahmunud. Vahtisin ekraani ja imestasin, kas ma olen ainus elav inimene, kes seda lugenud on?»

Loo avastanud, mõtles Cleary kohe, mis ta avastusega pihta peaks hakkama.

Iirimaa rahvusraamatukogu Dublinis. Foto: Caro/Bastian

Raamatukogu direktor Audrey Whitty ütles, et Cleary kutsus teda ning ütles, et leidis raamatukogu ajalehearhiivist midagi erakordset, mida on raske uskuda. Whitty lisas, et mehe hämmastav amatöör-detektiivitöö näitab raamatukogu arhiivi väärtust. 

«Siin on võimalik teha kogu maailma jaoks tähtsaid avastusi,» märkis Whitty.

Jaga
Exit mobile version