«Ma olen täiesti nõus, et Venemaa on praegu ja tulevikus suurim oht Lääne-Euroopale ja Euroopale tervikuna. Ja meile on väga selge, et see, mis Ukrainaga toimub, võib juhtuda ka Euroopa perspektiivis,» ütles kõrge sõjaväelane.

Euroopa tunnistab kindrali sõnul ühtlasi, et Venemaa valmistub oma sõjalist võimekust veelgi suurendama.

«Meile on ajagraafikud väga selged. Teame, et 2029. aastaks ehk viie aasta pärast on Venemaa relvajõudude eesmärk saavutada sõjalised võimed, mis võimaldaksid neil korraldada igasugust uut agressiooni NATO territooriumi vastu,» tõdes kindral.

Freuding märkis ühtlasi, et Saksa ühiskonnas saadakse ohust üha teadlikumaks.

«Käimas on mingi protsess, kus meie inimesed saavad sellest üha rohkem teadlikuks,» ütles sõjaväelane kommenteerides Bundeswehri sõjaajaloo ja sotsiaalteaduste keskuse hiljutist sotsioloogilist uuringut.

Uuringu kohaselt peegeldub raske olukord Ukraina eesliinil ka Saksamaa avalikus arvamuses, kus rohkem inimesi tajub Venemaad sõjalise ohuna Saksamaa julgeolekule.

Nagu teatatud, usub Saksamaa viimase uuringu kohaselt 41 protsenti vastanutest, et sõda Euroopas ähvardab neid isiklikult, mis on seitse protsendipunkti rohkem võrreldes 2023. aastaga. Samuti näeb 2024. aastal rohkem vastajaid lääne ja Venemaa vahelisi pingeid ohuna isiklikule julgeolekule, mida arvas 58 protsenti osalenutest, mis on kolm protsenti enam võrreldes 2023. aastaga.

Jaga
Exit mobile version