:format(webp)/nginx/o/2024/11/26/16508571t1h7f21.jpg "Latvala esitles oma uut silmarõõmu")
:format(webp)/nginx/o/2024/08/13/16287759t1h0518.jpg "AI-RAAMATUTE LAVIIN ⟩ Idufirma kavatseb tehisintellekti abil avaldada 8000 raamatut, kirjanikud on ärritunud")
/nginx/o/2024/11/26/16509245t1h8d62.jpg "Von der Leyeni komisjoni hääletus kinnitab «Manfredi-strateegia» paremnihet Euroopas")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/30/16453361t1h3ca1.png "VIDEO ⟩ Kerr Kriisa kauge kolmene hullutas fänne, aga napp mänguaeg tekitab muret")
/nginx/o/2024/11/27/16509842t1h5d29.png "Kassisaba 100-aastane mosaiiktee asendati asfaldiga. Linnavalitsus vabandab, aga…")
/nginx/o/2023/09/27/15618684t1hf26f.jpg)
«Riigikogu senisegi aja jooksul ühe vähenenud rolli eelarve menetlemisel ja otsuste tegemisel. Kui pidada sellist käskkirjaõigust aktsepteeritavaks, võib edaspidi vabalt juhtuda, et riigikogu peab võimalikuks rahastada midagi või kedagi näiteks viie miljoni ulatuses, kuid kuna minister leiab, et talle meeldiks millelegi või kellelegi rohkem raha anda, siis ta „leiab“ oma eelarvest raha ja annab käskkirja, kus riigikogu eraldatud viiele miljonile lisatakse veel näiteks 40 miljonit,» arutles Holm.
Ta rõhutas, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega. «Sellise lähenemise tagajärg on riigieelarve seaduse üha tühisemaks muutumine, kus üha vähem tähtsaks muutub see, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud,» ütles Holm, lisades, et saatis neljapäeval sel teemal eraldi märgukirja ka rahandusministrile, haridus- ja teadusministrile ning ka regionaalministrile, kes oli valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistaja.
Valitsuse pressikonverentsil mullu 7. detsembril märkis haridus- ja teadusminister Kaja Kallas, et õpetajate palgatõusuks leitud kaheksast miljonist on 5,35 miljonit vaja tõsta kohalike omavalitsuste toetusfondi ja ülejäänud raha on haridusministeeriumi ridade vaheline ümbertõstmine, sest haridusministeerium on ka tööandja 76 riigikooli õpetajatele.
Rahandusminister Mart Võrklaev on Eesti Päevalehes mullu 7. detsembril kirjeldanud, kuidas rahandusministeeriumi poolelt oli tehtud ettevalmistused, et esitada riigikogule 2024. aasta riigieelarve seadusse muudatus, kuid see jäi tegemata rahandusministeeriumist sõltumatutel põhjustel.
Eesti Rahvusringhäälingu portaal on mullu 5. detsembril artiklis «Õpetajate palgaks lubatud lisaraha pole riigieelarve eelnõusse veel jõudnud» vahendanud olukorda 2024. aasta riigieelarve eelnõu vastuvõtmisega riigikogu esimehe Lauri Hussari vaatest järgmiselt: «See eelnõu on seotud valitsuse usaldusega, menetlusdokumendid on välja läinud. Sellele eelnõule ei saa esitada muudatusettepanekuid ja selle eelnõu lugemist ei saa ka katkestada. See on ka põhjus, miks ei ole võimalik järgmise aasta eelarvet täiendada,» rääkis Hussar.
Selleks, et lubatud kaheksa miljonit eelarve õigele reale jõuaks, on pärast eelarve vastuvõtmist vaja riigikogul kohe hakata tegelema eelarve muutmise seadusega. Hussari sõnul võiks riigikogu selle heaks kiita jaanuaris.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
