Luuletaja, prosaist, kirjandusloolane ja kriitik Ene Mihkelson on eesti südametunnistuse kirjanik. Aga selle äratundmise loodimisega on kaasas käinud mõistatamine, mistõttu osasaamine Mihkelsoni loomingust nõuab lugejalt süvenemist. Kirjanikule on täielikult vastunäidustatud elu lihtsustamine, libisemine inimsuhete pealispinnal. Juurdlus, sisekaemus ning selle kaudu püüdlemine arusaamise ja hingelise puhastuseni – see on teinud Mihkelsonist ühe omanäolisima autori eesti kirjandusloos, tõstnud ta klassikuks.

Kui 1985. aastal ilmus Mihkelsoni romaan «Korter» ning aasta hiljem artiklikogumik «Kirjanduse seletusi», siis panin nende ühise arvustuse pealkirjaks «Ene Mihkelsoni seletused ja mõistatus». Sest loomismeetodilt ongi Ene Mihkelson hermeneutik selle algupärases tähenduses, nii nagu see kajastub Aristotelese teoses «Peri hermeneias». Sõna hermeneia tähistab ütlust, milles hinges mõeldu läheb üle välisesse vormi, näiteks häälde ja tähekujusse.

Jaga
Exit mobile version