Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil kinnitasid Eesti ja Läti peaminister pühendumist Balti regiooni kaitsele ja valmisolekut minna ELi järgmise eelarveraamistiku läbirääkimistele ühiste seisukohtadega.

Valitsusjuhid tõdesid, et kahe riigi omavahelised suhted on suurepärased ja koostöö käib tihedalt mitmel alal, sealhulgas eriti majandus- ja julgeolekuteemades.

«Läti jaoks on Eesti üks sõbralikumaid riike. Olete meie sõsarriik. Meil on ühine minevik, olevik ja tulevik. Koos seisame ka Ukraina vabaduse eest,» sõnas Läti peaminister Siliņa, tuletades meelde, et nii Eesti kui Läti SKTst läheb Ukraina toetamiseks 0,25 protsenti. «Nii jätkub see ka järgmisel aastal.»

«Mul on hea meel, et üks mu esimesi välisvisiite peaministrina toob mind just Lätti. Oleme head naabrid, sõbrad ja liitlased,» lisas Michal ja tõi näitena kahe riigi heast koostööst Balti elektrivõrgu Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise tuleval aastal.

Peaministrid arutasid põhjalikumalt koostööd ja leppisid kokku, et ühine rinne üritatakse ehitada 2028. aastal algava ELi eelarveraamistiku läbirääkimisteks, et jätkuks Balti regioonile tähtsate taristuprojektide rahastus ELi maksumaksjate toel ja fookus püsiks jätkuvalt ka Balti riikide õlul püsiva ELi välispiiride kaitse küsimustel.

Michal rõhutas ka tööd NATO partneritega, et nood tõstaksid kaitsekulutuste määra kolme protsendini SKTst.

Rail Balticust rääkides lausus Läti peaminister Siliņa, et seda tööd tuleb koordineerida ja otsida võimalusi, kuidas liini ehitada ning ühiselt selleks tehtavaid kulusid vähendada. «Rail Baltic nõuab kõigilt lisapingutust. Oluline on siin selgus ja see, et rahastus jätkuks,» lausus Michal.

Jaga
Exit mobile version