Filmi jaoks tehtud tööst tulebki välja, et Riefenstahl ei olnud pelgalt oportunistlik kunstnik või esteet, vaid väga sügavalt natsiideoloogiaga seotud. «Ta tähistas tugevust ja kangelaslikkust ning põlgas nõrku, haigeid ja võõraid. Ta oli omaks võtnud antisemiitlikud tõekspidamised. Ka leidsime me intervjuu, mille Riefenstahl andis 1934. aastal. Sealt tuli välja, et ta oli «Mein Kampfi» lugenud juba 1931. aastal ning tema enda sõnade kohaselt sai temast juba pärast üht lehekülge «entusiastlik natsionaalsotsialist»,» kirjeldab Veiel.
Ka ilmneb sõjajärgsesetest kirjavahetustest sõprade ja kolleegidega, et Riefenstahl ei kahetse ei oma sõnavõtte, kunsti ega ka ideoloogilist kuuluvust, küll aga avaldab ta, et on kurb, et tema stiil ja ideoloogia ei ole enam soosingus, mis annab alust arvata, et ehkki Riefenstahl eitas hilisemas elus, nagu ta oleks olnud midagi enamat kui oportunistlik kunstnik, võis ta tegelikult elu lõpuni ideoloogiliselt natsistlikke tõekspidamisi omaks pidada. Ühes kirjas mainib Riefenstahl ka, et usub, et Saksamaal kulub natsismi rehabiliteerimiseks kõige rohkem üks või kaks põlvkonda.
Pärast sõda kuulutati Riefenstahl Veieli sõnul küll natside poolehoidjaks, kuid kuna ta polnud kunagi parteiliige, tekkis tal 1970. aastatel omajagu poolehoidjaid, kes talle kaasa elasid.
Nimelt on säilinud arhiivikaadrid, kus Leni Riefenstahl käis 1970. aastatel ühes Saksamaa jutusaates, kuhu ta kutsuti aru andma, sest laiem avalikkus kahtles tema väidetes, et ta ei teadnud holokaustist midagi. Veel oli telesaates üks moment, kus ta pöördus nuttes publiku poole, pärast mida hakkas saksa avalikkus Riefenstahli vastu taas huvi tundma ning talle ka kaasa tundma.
Kusjuures tunnustama hakati teda ka tema loomingu poolest ning nii mõnedki kriitikud hakkasid teda nimetama parimaks naisrežissööriks, kes kunagi elanud on, ning pühitsesid teda kui feministlikku filmitegijat.
Riefenstahlist on ka varem tahetud filme teha, nii dokumentaale kui ka mängufilme. Teadaolevalt plaanis Riefenstahlist filmi teha režissöör Paul Verhoeven, kus Riefenstahli pidi mängima Jodie Foster. Väidetavalt ütles Riefenstahl Verhoevenile, et Foster «ei ole piisavalt ilus, et mind mängida» ja soovitas Verhoevenil hoopis Sharon Stone’le roll anda.