prillid ette ja pilvi sööma!

«Kui pilvi piisavalt pikalt vaadata, võib märgata, kuidas nad hajuvad, nagu keegi sööks neid,» meenutas autor avamisel sõitu mööda maanteed pilvede all – stseen, mis ka ühe maastikumaalina paljude seas näitusel väljas on. Lisaks maalidele saab näha ka vineerist skulptuure – prillid, millega selfie’sid teha ja läbi mille maailma värvilisemana näha, ning pilved, mida kujundlikult ära süüa, et päike nende vahelt paista saaks.

Humoorikas autor pakub välja ka lühikese pilvesöömise õpetuse: «Leia sobiv asend, et jälgida pilvi. Vali nende seast välja kõige huvitavam kujund. Mitte liiga suur. Alustuseks sobib päris pisike isend. Keskendu ja hakka sööma. Tavaliselt ei kulu ühe väiksemat sorti pilve söömiseks mitte üle veerand tunni. Kui maitses, vali välja järgmine ja asu otsast peale.» Sobivaimaks pilvesöömise keskkonnaks on suvine pärastlõuna heinamaal, rannas või metsalagendikul ning parimateks pilvedeks harilikud rünkpilved (Cumulus).

Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri «Tähendusmaastikud», sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. «See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,» selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: «Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.»