Ukrainasse esimest korda 2022. aastal vabatahtlikuna appi läinud Ilmar Raag hakkas seal juba päris alguses filmima, suunates kaamera esialgu ümbritsevatele varemetele ja purustatud tankidele, ent pikapeale hakkasid need kõik ühesugused välja nägema. Mõte dokfilmi teha saabus siis, kui režissöör jõudis arusaamisele, et sealsed sõdurid mõtlevad ja elavad sootuks teisiti, kui arvata võiks.

«Puutusin esimest korda kokku sellega, kuidas rindel sõdurid naeruvääristasid neid autoriteete, keda meie taskuhäälingutena kuulasime ja kellelt meie sõja kohta informatsiooni saime. Nad ütlesid, et neil on sõjast ja rindest teistsugune arusaamine,»​​ meenutab Raag.

Raag tõi juba toona ühismeedias välja, et selline erisus on ju tegelikult seletatav, sest meieni jõuavad sõjaülevaated strateegilisel tasandil, aga neid strateegiline tasand ei huvita – sõduritel on asjadest taktikaline, kohapealne vaade. See viis Raagi arusaamisele, et oleks tarvis teha sõjaline dokfilm, mis kujutab nende vaadet, kuid armee pressiteenistus tema kavatsusse nii soojalt ei suhtunud.

Jaga
Exit mobile version