Postimehe Fond ⟩ Jaan Tõnissoni nimelised raamatugrandid on jagatud

Lisaks sündmusloo ülevaatele sisaldab raamat arutlevaid peatükke, kus lahatakse ülestõusukeskseid küsimusi: kes olid ülestõusnud ja millised olid nende eesmärgid, mis oli ülestõusu põhjuseks ning millised olid ülestõusu tagajärjed.

Eestis on kujunenud olukord, milles kirikukultuur on ühiskondliku mõtlemise muutumise tagajärjel jäänud perifeersesse staatusesse. Raamat avab lugejale kirikulaulu, eriti aga akadeemilisel mõtlemisel tugineva kirikulaulu, teadmuse varakambri. Praegu on see mõttemaailm looritatud ja paljuski saatuse hooleks jäetud. Mis kunagi oli enesestmõistetav, on nüüd haihtunud pea jälge jätmata. Raamat annabki võimaluse mõtestada uuesti kirikulaulu teadmus ja avastada Euroopa ja Eesti professionaalse muusikakultuuri ühe tuumkomponendi salapärane maailm kirikulaulu ajaloo ülevaatliku tutvustamise ja kirikulaulule lähenemise erinevate meetodite tutvustamise kaudu.

Tihti presenteeritakse ringmajandust ja taaskasutust kui võluvitsa, mis võimaldab piiramatult toota ja tarbida. Paraku ei arvesta selline lähenemine loodusteaduslikku reaalsust. Peaaegu kõigi materjalide omadused langevad taaskäitlemisel ning nad ei sobi enam samasuguste asjade valmistamiseks.

Vahel on siiski võimalik leida nutikaid lahendusi. Raamatu autor on viimased 15 aastat tegelenud mitmetele materjalidele (biojäätmed, plastikud, jääkturvas, pürolüüsitahm, tuhad jne) uute ümbertöötlusvõimaluste leidmisega, kirjutanud vastavaid teadusartikleid ning patenteerinud mitmeid uudseid tehnoloogiaid, samuti koostanud suuremahulise andmebaasi kogu maailmas tehtud uuringutest. See raamat on kokkuvõte kõigest, mida me taaskasutamisest seni teame.