• Gröönimaast on saanud maailma tähelepanu keskpunkt.
  • Suured riigid ihuvad hammast Gröönimaa maavaradele ja sulavale kaubateele.
  • Kohalike elanike arvamuste suhtes on suurriigid ükskõiksed.

Kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump hakkas jaanuaris Gröönimaad endale nõudma, tõmbas see Taani kuningriigile kuuluvale 57 000 elanikuga suursaarele kogu maailma tähelepanu. Peale USA limpsavad saare järele keelt ka Hiina ja Venemaa, kuid kõige selle taga pole kaugeltki mitte piirkonna julgeoleku kindlustamine.

Maailma suurim saar, keset Arktikat asuv Gröönimaa ehk Kalaallit Nunaat (grööni keeles «gröönlaste maa») pole ameeriklastele tundmatu koht. Mõttega see hõivata või ära osta mängis USA juba eelmisel sajandil. Ja näiteks Teise maailmasõja ajal oligi see USA kontrolli all, kui Taanis oli Natsi-Saksamaa okupatsioon. Trump ise käis Gröönimaa ostmise idee välja juba oma esimesel ametiajal 2019. aastal.

Christina Johnsen, advokaat ja USA vastaste meeleavalduste korraldaja riigi suuruselt teises linnas Sisimiutis, ütles Postimehele, et alguses lihtsalt naerdi Trumpi idee üle.

«Viibisin 2019. aastal Washingtonis ja kui inimesed küsisid, mida ma seal teen, vastasin naljaga: «Olen siin, et Ameerikat osta.» Aga siis märkasin, et ameeriklased teadsid Gröönimaast ühtäkki rohkem kui varem,» meenutas ta.

Nüüd aga ähvardab Trump juba selgesõnaliselt Gröönimaa ära osta või kasutada vajadusel selle hõivamiseks sõjalist jõudu.

«Me vajame Gröönimaad, see on rahvusvahelise julgeoleku pärast väga oluline. Gröönimaa peab olema meie oma. Küsimus ei ole selles, kas te arvate, et saame ilma selleta hakkama – ei, me ei saa. Kui te praegu vaatate Gröönimaad, kui vaatate veeteid, siis on kõikjal Hiina ja Venemaa laevu. Me ei saa loota Taanile ega kellelegi muule,» ütles Trump märtsis, vahetult enne tema administratsiooni liikmete visiiti saarele.

Pildil advokaat ja USA vastaste meeleavalduste korraldaja Sisimiutis Christina Johnsen ütles Postimehele, et alguses lihtsalt naerdi Trumpi idee üle Gröönimaa ära osta, nüüd kardetakse seda.
Pildil advokaat ja USA vastaste meeleavalduste korraldaja Sisimiutis Christina Johnsen ütles Postimehele, et alguses lihtsalt naerdi Trumpi idee üle Gröönimaa ära osta, nüüd kardetakse seda. Foto: Madis Veltman

Taani on olnud Trumpi käitumise suhtes väga kriitiline ja sealne peaminister Mette Frederiksen mõistis USA surve hukka, nimetades seda vastuvõetamatuks. Aprillis Gröönimaal visiidil olles lubas peaminister, et toetab Taani poolautonoomset territooriumi nende vastuseisus Trumpi plaanidele.

Jaga
Exit mobile version