Poodium jäi Eesti naistele püüdmatuks. «Poolakad läksid Lossi tõusul puhta jõuga eest ära.»

“Kruusalõik oli raske, palju liiva. Tartusse jõudes ründasime koos Malwinaga viimasel munakivi tõusul (Lossi tõus – toim.). See oli küllaltki riskantne, aga väga hea otsus. Esimene ja teine koht – super rahul sellega!” rääkis tänane võidunaine.

“Meil on sellest võistlusest head mälestused, rada sobib meile hästi – tihti tuuline, munakivid, väikesed tõusud. See on koondisega üks meie lemmik võistlusi, tõesti naudime siin sõitmist!” lisas Kumiega.

Parim eestlanna Tuisk mainis ära kruusalõigu kui sõidu esimese otsustava koha. “Kui sinna jõudsime, saime ise ka aru, et okei, kruus on hoopis teine ja lahtisem kui eelneval päeval. See tegi kõik oluliselt raskemaks. Ujumist oli rattaga palju, ratas lihtsalt liugles,” kirjeldas ta.

Linnas oli Tuiskil eesmärk tõusud ära kannatada, sest sprindijalga tal teadupärast jagub. “Esimene munakivi tõus jäin natuke maha, aga sain punti tagasi. Teine ring teadsin, et pean Lossi tõusu ära kannatama, siis on võimalik sprinti teha.

Aga kahel poolakal oli nii kõva minek, see tõmbas pundi pikaks ära, nad läksid Lossi tõusul puhta jõuga eest ära. Punti tagasi võitlemine jättis oma jälje ja kahjuks täna poodiumit ei tulnud,” ütles 23-aastane Coop-Repsoli rattur.