Dalgety Bay’s Fife’is elav Carbonaro on oma esi- ja tagahoovis teinud juba üheksa aastat eriilmelisi skulptuure. Koroonapandeemia ajal on ta loonud mammuti, Hispaania galeooni, ämbliku ning pühamu, kasutades teoste loomiseks taaskasutatud materjale. Ta ise kirjeldab neid kui äärmiselt originaalseid, kolmedimensioonilisi «vausid».
Teostest on aga väga häiritud mees nimega John Kirby, kelle nüüdseks surnud ema Carbonaro kõrval elas. Kirby väidab, et Carbonaro kunst näeb nii jube välja, et tema emale kuulunud kodu ei taha keegi osta.
Kirby on sellega seoses esitanud kaebuse politseisse ning Fife’i volikogule, kuid talle on vastatud, et Carbonaro ei riku ühtegi reeglit. Carbonaro ise on nimetanud oma kodu «Bark Parkiks» (tõlkes «puukoorepark») ning ütleb, et see on nagu tänavaesineja kodu. Ta loodab, et tema publik on piisavalt lahke, et teda toetada vastutasuks meeleolukale kogemusele, mida tema kodu pakub.
Viidates Martin Luther Kingi kuulsale kunagisele kõnele, ütles Carbonaro, et tal on unistus, et ühel päeval on igavate kodudega täidetud linnakestest saanud «vau»-kodudega täidetud linnakesed, kus mitmekesisus, loomingulisus ja vabadus õitsevad käsikäes.
John Kirby pole aga ainus naaber, kes skulptuuride pärast kaevanud on. Ta tunnistab, et nautis Carbonaro varasemat loomingut, kirjeldades seda omapärase moodsa kunstina, kuid Kirby ema olevat mehe teoseid vihanud. Kirby ema suri 2. oktoobril ja nüüd tahab Kirby maja maha müüa, kuid kõrvalmaja hoovis kõrguva omaloomingu pärast ei ole kodule huvilisi.
Kirby ütles, et Carbonaro aed on täis ostukärusid, külmkappe ja kaste. Ja kõik läheb ainult hullemaks. «Mu ema suri ja ma ei saa leinata,» ütles aknast paistvatest kunstiteostest häiritud mees. «See lihtsalt õgib mind. Iga päev ma ärkan ja mõtlen, mida ma nüüd edasi teen.»
Alastair Hamilton Fife’i volukogust on Kirby mure peale Carbonaro kodu külastanud, kuid ei näe selles probleemi. «Selle kodu omanikuga on naabrite murest räägitud. Rohkem midagi ette ei võeta,» ütles ta Carbonaro kohta.