pensionile jäämist plaanitakse võimalikult kaua edasi lükata

«Soov pikaajalise pingutuse vilju nautida ja pensioniikka jõudes tööturult lahkuda on arusaadav, kuid paljude jaoks üha kaugemale tulevikku nihkuv unistus,» ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu. Nimelt elab Eestis suur hulk inimesi, kes ei saa endale pensionile jäämist vaesusriski langemise tõttu lubada. «Kahtlemata pitsitab elukalliduse tõus rahakotti üha enam ja surve riiklikust pensionist toimetulekuks kasvab. Endale ise lisaks säästmata on vanaduspõlves keeruline hakkama saada.»

Pensionipõlve planeerimine on osa rahatarkusest. See tähendab valmidust langetada juba tööturule sisenedes tähtsaid otsuseid. Vallistu ütles, et igal inimesel võiks pensionieas olla võimalus tegeleda asjadega, mis talle päriselt olulised on. Paraku loodab suur hulk Eesti elanikest jätkuvalt riiklikule pensionile, mis moodustab analüüsidele tuginedes tulevikus napilt kolmandiku keskmisest palgast. «Pilti ilustamata piisab sellest üksnes baasvajaduste rahuldamiseks. Ometi on Eesti inimestel pensioniikka jõudes elada jäänud veel ligi 15 aastat, mis võiksid mööduda väärikalt. See eeldab rahalise puhvri olemasolu, mida pole üldiselt võimalik ehitada paari aastaga, vaid nõuab pikemat panustamist,» ütles Vallistu.