/nginx/o/2024/09/14/16357882t1h513f.jpg "Tartu näitas Rapla vastu võimu, Pärnu alistas napilt Viimsi")
/nginx/o/2024/10/01/16389620t1h2f7a.jpg "Ukraina ei vaja luba oma relvade kasutamiseks Venemaa ründamisel")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/02/16391205t1h0f4b.jpg "Schumacheri endine mänedžer avaldas kahetsust: see oli minu süü")
/nginx/o/2024/10/02/16392394t1hfefa.jpg "VAT Teatri esimese preemia sai Tiina Rebane")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/01/16390457t1h8abf.jpg "Ukraina seaduspärane koht on NATOs, Putin peab mõistma, et me ei hülga Ukrainat")
«Ene Saadre polnud kaugeltki ainus kalateadlane-praktik, kelle arvamust angerjabeebide jääauku valamise arukuse kohta pärisin. Kõik olid nõutud,» märkis Ernits.
Kuna keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra oli seekord isiklikult angerjamaimude jagamise juures ja postitas sellest oma Facebooki lehel võidukalt ka uhke video pealkirjaga «Kuidas lastakse 86 000 euro eest klaasangerjat Eesti järvedesse», küsis Ernits Vakralt, mida tema angerjabeebide südatalvisest jääauku valamisest arvab.
Ernitsa sõnul kinnitas Vakra talle, et tema angerjate jäisesse vette laskmises probleemi ei näe. «Neil ei ole sellest külmast midagi. Projekti veavad ikka ihtüoloogid,» kinnitas Vakra.
Lõpuks jõudis Ernits angerjate järve laskmise projekti vedava Suur-Rakke küla Kiviranna Holiday Home´i perenaise Jaanika Kaljuveeni, kes tunnistas, et ilmselt surid angerjabeebid temperatuurišoki tagajärjel. Kui Prantsusmaalt saabunud paakautos on veetemperatuur püsivalt pluss neli kraadi, siis krõbedas pakases toimunud jagamisel valati neile jääkülma vett peale ja ilmselt see nad ka tappis.
«Kui küsisin Jaanikalt, kas kõik tänavused angerjabeebid läksid jagajate lolluse tõttu looja karja, vastas Jaanika, et Võrtsjärve omad jäid ellu. Nemad lasti paakauto torust otse järve.»
«Paraku tunnistavad angerjajagamisel osalenud inimesed, et tegelikult valati Võrtsjärve maimud kelkudele kinnitatud plasttünnidesse ja veeti sedaviisi järve mööda laiali. Kui aga nii, siis peaks ka Võrtsjärve angerjabeebid surnud olema,» lisas Ernits.
Tema sõnul muudab asja pikantseks see, et kõike seda vaatasid pealt mitte üksnes keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra isiklikult, vaid ka talle alluvad keskkonnainspektorid.
«Homme peavad just needsamad inspektorid hakkama uurima kas ja kuidas 86 000 euro eest klaasangerjaid tapeti ja kes nende tapatalgute eest vastutab,» lisas Ernits.
Klaasangerjad lasti peale Võrtsjärve veel ka Vagula järve ja Saadjärve, Kaiavere ja Kuramaa järvedesse. Kokku 307 kilo, mis teeb kilo hinnaks 280 eurot.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
