palgad kasvavad jätkuvalt hindadest kiiremini

«Tõsi, me ei ole järele jõudnud sellele ostujõu tasemele, mis oli enne seda, kui suur hinnatõus algas 2021. aasta suvel – sinna me ei ole järele jõudnud ja sinna läheb veel aega, kui me järele jõuame,» ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

«Aga praegu me oleme uuesti taas rikkamaks saamas. Palgad kasvavad kiiremini kui hinnad ja see on kindlasti jätkumas. Hinnad on meil keskmisele järele jõudnud, palgad ei ole järele jõudnud. Palgakonvergents on jätkuvalt käimas ja palgad kasvavad kiiremini kui Euroopas tervikuna,» rääkis ta.

Loe täies pikkuses artiklit koos rahva arvamusega ERR-i uudisteportaalist.

Uusküla sõnul hoiab Eestis tootjahindu jätkuvalt kõrgel kulude kõrge tase ning palgakasv, samas kui tootlikkus on madal.

Uusküla märkis, et tootjahinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 1 protsendi võrra, samas oli võrreldes aastatagusega jätkuvalt 1,6 protsendi võrra madalam. Töötleva tööstuse hinnaindeks kasvas kuuga 0,4 protsenti ja oli 0,8 protsendi võrra odavam kui aasta tagasi.

«Mais mängis tootjaindeksis kõige suuremat rolli elektri tootmise kallinemine, seda lausa 10,8 protsendi ulatuses. Toiduainete toomise hinnad langesid kuuga 0,1 protsendi võrra ja joogitootmine kallines 1,3 protsendi võrra. Kallim on ka rõivaste, metalli, masinate, naha- ja puidutoodete tootmine, mis on kõik kallinenud enam kui 1 protsendi võrra. 4,9 protsendi võrra odavnes koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine,» tõi ta välja.

Siiski on võrreldes tiputasemega 2022. aasta augustis tootjahindade langus olnud 4,7 protsenti, 2019. aasta detsembri hindadega võrreldes on tootjahinnad aga 40,3 protsendi võrra kallimad. «Kõige rohkem ongi võrreldes 2019. aasta lõpuga kallinenud elektri tootmise hind, mis on nüüd veidi enam kui kaks korda kallim. Samas töötleva tööstuse toodangu hinnad saavutasid tipu 2023. aasta jaanuaris, tulles sealt alla vaid 1,3 protsendi jagu, olles jätkuvalt 32,8 protsendi võrra kallimad kui enne koroona algust,» kirjeldas Uusküla.