Õhurünnakute varjus liiguvad venelased edasi, kasutades mootorrattaid, mida on palju keerulisem märgata kui tanke. Ukrainal puudub piisav mürsuvaru, et vastu hakata. Suur koormus on jalaväe peal ja see toob kaasa üha rohkem vigastatuid ning hukkunuid.

Lahingud Ukrainas annavad tunda Venemaa majanduses. Kolmandik Venemaa 2025. aasta riigieelarvest kulub kaitsele. Inflatsioon on tõenäoliselt kaks korda suurem, kui ametlikus statistikas toodud 8 protsenti.

The Economisti analüüs näitab samas, et 2025. aasta on esimene sõja-aasta, mis annab Venemaal leibkondade sissetulekute languse ja heaolutunde kärpe näol tunda.

Otsus tuua Kurskisse Põhja-Korea sõdurid näitab, kui piiratud on tegelikult ka Vene armee inimressurss.

Kui ka läbimurre saavutatakse, ei piisa Vene vägede koosseisust, et edu pikemaajaliselt hoida, kinnitas Briti meediaväljaandele üks anonüümseks jääda soovinud NATO kõrge ametnik.

Vene väed ei jõua seega tõenäoliselt Odessasse või Dniprosse. Kuigi Vene armee värbab NATO ametniku andmetel kuus ligi 30 000 meest lisaks.

Venemaa jõud ammenduvad ühel hetkel, ent praegu on USA, Euroopa ja ka Ukraina endi kõrgete ametnike suurim mure see, kui lähedal on Ukraina murdepunktile.

Moskva soovib saavutada järgmisel aastal oma eesmärgid Donbassis ehk lüüa seal Ukraina väed nii kehva seisu, et nood ei suuda enam venelaste edenemist takistada kuskil. Nii saavutatakse mõjujõud Ukraina läbirääkimistelaua taha surumiseks.

See kõik on muutnud Pentagoni hoiakuid. Isegi kui Austin rõhutab jätkuvalt Ukraina võidulootust, siis kulissides spekuleeritakse võimalusega, et venelasi ei õnnestu Ukrainast enam täielikult välja lüüa, viitas The Economist.

Praegu arutatakse Pentagonis tegelikult seda, kuidas Ukraina jääks ellu järgmise kahe aasta jooksul, mil lahingud jätkuvad, vahendas The Economist oma allikatele tuginedes.

Jaga
Exit mobile version