OTSE VILNIUSEST ⟩ Presidendivalimiste varjus mängitakse Leedu poliitiline malelaud ümber

Nausėda on olnud väga tugev ja otsekohene Ukraina toetaja. Ta räägib ühistest väärtustest ja toetab eurointegratsiooni. Majanduskraadi tegi ta Saksamaal. Hiinat nimetab ta pikas perspektiivis ikkagi lääne strateegiliseks rivaaliks ja lahterdab Hiina praegu ka selgelt Venemaaga koostööd tegevaks riigiks, erinevalt palju neutraalsemal positsioonil Indiast.

Need Leedu välispoliitika jutupunktid jäävad tõenäoliselt kindlalt püsima ka Nausėda teisel ja viimasel ametiajal, sest Leedus rohkem kui kaheks ametiajaks sama isik järjest presidendiks ei saa.

«Välispoliitika areenil esindab Nausėda meid väga hästi, ta on pikka kasvu ning näeb hea välja,» leidis Jurkynas, lisades, et sisepoliitilistes küsimustes ei ole presidendil samas mõjukat rolli, sest ka tema vetoõigusest saab seim lõpuks enamuse häältega üle sõita ning seda juhtus Nausėdal mitu korda.

«Üks põhjus, miks Nausėda jäi oma esimesel ametiajal parlamendienamusele alla, võis olla lisaks põhiseaduslikele pädevuse piirangutele ka see, et ta tuli sõltumatu kandidaadina, kelle seljataga polnud ühtegi parteid ja tal pole olnud praeguses parlamendis püsivaid poliitilisi liitlasi,» selgitas Jurkynas.

See võib muutuda Nausėda teisel ametiajal, kus sotsiaaldemokraadid on valinud juba ametis oleva presidendi poole.

Leedu presidendi institutsiooni võim on piiratud, kuigi president valitakse otse ja tema usaldus leedukate silmis on suur. «Lõpuks sõltub palju konkreetsest isikust, milliseks ta selle rolli kujundab,» selgitas Ulinskaitė.

«Öeldakse, et esimese ametiaja algusest peale teeb president kampaaniat, et saada teiseks ametiajaks tagasivalituks. Alles teisel ametiajal on presidendil seega tegelikult vabadus end päriselt teostada,» lisas Jurkynas.