OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kaspar Oja: kahjuks ei too majanduskasv meid eelarvepuudujäägist välja (5)

Paraku on aga nii, et ka majanduse taastudes on eelarvedefitsiidist väga raske välja tulla, on vaja hakata ikkagi tegelema nende vahepea tõusnud täiendavate kulutustega. Mõelda, kas kärpida või siis leida sinna juurde täiendavaid tulusid. Loomulikult on muutunud ka väliskeskkond, kaitsekulud on kasvanud ja selge on, et neid praegu keegi kärpida ei soovita. 

Kui palju on meil selliseid kulutusi, mis on seotud indekseerimisega ja mis kasvavadki koos majanduskasvuga, riigikaitse on ju üks selline?

See on üks selline. Kui meil varasemalt oli probleem selles, et kusagil 80 protsenti eelarve kuludest on indekseeritud ja valitsus ei saa just nagu poliitikat teha, siis kui see suhestada tuludesse, siis tõenäoliselt tuludega võrreldes on meil seda indekseerimist rohkem. Nüüd tulebki mõelda, kas suurendada tulusid või hakata mingites valdkondades ka neid indekseeritud kulusid vähendama. Kindlasti on siin mingisugused poliitilised prioriteedid ja mingisugused sotsiaalsed kaalutlused, mida saab teha ja mida ei sa. Kui aga rääkida kulude kärpimisest, siis ilmselt natuke siit-sealt mõnest ministeeriumist kokkuhoidmine ei aita, sest suured kulud on ikkagi mujal. Need on sotsiaalkulud, hariduskulud ja muu. 

Kas on oht, et meie eelarvepuudujäägi tõttu algatab rikkumismenetluse Euroopa Komisjon või selle vastu hakkab huvi tundma Rahvusvaheline valuutafond?

Ma arvan, et valuutafond sekkub alles siis, kui väga halvaks läheb, siis kui me enam laenata ei suuda. Seda ohtu meil veel lähiajal ei ole. Nad võivad küll näppu vibutada, et eelarve peaks olema tasakaalule lähemal, aga niisugust tõelist sekkumist poliitikasse, nagu me nägime suure finantskriisi ajal mõnedes riikides, ka Lätis, seda praeguses olukorras Eestis näha ei ole.