Õpilase löömise eest süüdi mõistetud treener kaebab otsuse riigikohtusse

Ringkonnakohtu hinnangul põhjustas eeltoodu õpilasele hetkelist valu, mistõttu kohus jaatas kehalise väärkohtlemise ehk kuriteo toimepanemist. «Selles osas kohtuvaidlus jätkub ning Riho Rannikmaa on otsustanud esitada kaebuse riigikohtule,» teatas vandeadvokaat Tuul.

«Oleme algusest peale olnud seisukohal, mida ringkonnakohus ka möönis, et treeneri eesmärk oli õpilase tähelepanu juhtimine ja ühestki välisest asjaolust ei nähtu, et lööki oleks rakendatud suuremat jõudu. Seda kinnitab ka fakt, et olukord lahenes kiirelt ning trenn jätkus tavapärases rütmis hüppamiste, maadluse ja mängudega. Kõike seda tegi laps kaasa, kurtmata kordagi valu üle,» kinnitab kaitsja.

«Tõsise trauma puudumist kinnitab veel asjaolu, et treeningu lõppedes premeeriti õpilast kõige pikema hüppe eest kommidega, mida ta võttis vastu naeratades,» lausub Rannikmaa.

Tuule hinnangul on järgnevalt soodne moment mõningaid koosseisu kitsendavaid lisatunnuseid arvesse võttes filtreerida karistusõiguse kui ultima ratio abinõu vaateväljast välja käitumisaktid, mis sinna ilmselgelt ei peaks kuuluma. Kui isegi jaatada hetkelise valu tundmist, siis seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga valu korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist.

Samuti muutub süüdimõistva kohtuotsuse korral sajandeid eksisteerinud kontaktalade aga samuti enamiku pallimängualade, mis veel hokist rääkida, treenimise metoodika. Harjutust õpilase peal ette näidates, õpilased omavahel võtteid treenides või läbimurdeid harjutades võivad nii treener kui õpilased ühe treeningu jooksul põhjustada teineteisele korduvaid hetkelisi valusid. Pretsedendi loomise korral satuvad treenerid ja õpilased iga päev potentsiaalselt kriminaalmenetluse subjektideks. Treening muutub sisuliselt virtuaalseks.