23-aastane Alfred, kes käib praegu USAs Texase ülikoolis, võitis suvel 180 000 elanikuga Saint Luciale esimesed olümpiamedalid – kulla ja hõbeda. BBC raadiosaates «Woman’s Hour» rääkis ta, et oli hooaja alguses väga lähedal kõigele käega lööma.
«Hooaja alguses varises kõik kokku. Ütlesin treenerile, et ma ei taha enam jätkata. Mänedžerile ütlesin, et öelgu ära kõik minu võistlused. Ma lihtsalt ei tahtnud enam jätkata. Olin enda vastu väga karm. Olin ülekaalus, mul oli vaimselt raske ja mõtlesin, et nii ei saa enam edasi minna,» rääkis Alfred.
Siis aga võttis Texase ülikoolis teda juhendav treener Edrick Floreal naisega ette pika vestluse, mis oli emotsionaalne, aga lükkas sportlase uuesti õigele teele. «Nutsime mõlemad telefonis ja lõpuks ta küsis minult:
«Kas ma olen valmis olümpiavõitjaks saama?» Ta uskus, et minust võib saada olümpiavõitja. Mänedžer nägi ka vaeva, kuidas mind vaimselt ja ka füüsiliselt ette valmistada. Ta leidis mulle võistlused, kus ma sain olümpiaks valmistuda,» rääkis Alfred.
Saates meenutati ka, et Alfredi koduriik Saint Lucia on pisike ning treeningtingimused polnud mitte kõikjal rahuldavad. Tulevane olümpiavõitja treenis oma karjääri algusaastatel murukattega staadionil, kus tavapäraselt anti koolitunde.
«Liitusin kergejõustikuklubiga üheksa-aastaselt. Mul polnud tol ajal korralikku varustust, sain esimesed naelikud oma treenerilt. Mõnikord pidin treenima oma koolivormis, sest mul polnud õigeid spordirõivaid,» meenutas Alfred.