Muska ei sea loomingule žanripiire – dub’i, glitch’i või multifilmi-esteetikat ta ei välista, aga ei tõsta ka esile. Teda huvitavad helilised tekstuurid ja loop’ide manipulatsioonid, millest sünnivad muusikalised narratiivid, kus «Oige ja vasemba» võib viia otseteed Haruomi Hosono jälgedesse.
Jätka lugemist
© 2025 Iga Päev. Kõik õigused kaitstud.

/nginx/o/2025/07/09/16989286t1hdf28.jpg)