Isa ja poeg, kel vanust kahe peale kokku üle 200, üritavad üles leida pojapoega, kel peaks vanust olema küll juba 70, kuid kes annaks isale kindluse, et vereliin jätkub, ja pojale tunde, et isa hing saab rahulikult teispoolsusesse lahkuda.

Hoolimata süngest sissejuhatusest valitseb Saueaugu teatrisaalis kummaline helgus, sest kurva alatooniga iiri lugu saab jutustada ka nii, et vaatajal on kogu aeg suu muiges.

Laval on isa (Tõnu Oja), kellel vanust üle saja, ja poeg (Pääru Oja), kel just täitunud sada. On näha, et nende kodu pole ammu saanud tunda perenaise kätt, sest kõik, sealhulgas mehed ise, on aastatega kreeni vajunud, ära pulstunud ning tolmu alla mattunud. Isegi teepakk näeb vaevatud välja ja söömisele mineva piimatoote tootmisaastat ei hakka igaks juhuks oletama.

Polegi ju lihtne hoida korda, kui isal on toetuspinnaks

Jaga
Exit mobile version