Chicago veteranbändil Styxil on muusikaajaloos huvitav staatus ja saatus. Kus Pink Floyd oli liiga proge ja intellektuaalne ning Journey liiga pehme ja liiga keskvool, seal tulid mängu nemad. Styx oli suurte saalide bänd, ambitsioonikas, ent massile mõistetav. Nad olid kaubanduslikult väga edukad, kujundasid ühtlasi 1970. lõpu ja 1980. alguse rokipilti ning ühtlasi timmisid paika selle, kuidas staadionirokk kõlama peab. Suur auditoorium vajab suuri emotsioone.
Nende 18. stuudioalbum on üsna peenekoeline hommage klassikalise roki eri vormidele, kust loeb välja nii otseseid kui ka kaudseid vihjeid. Avalooks olev nimilugu meenutab väga Pink Floydi, «Everybody Raise Your Glass» on aga puhas Queen koos taustalaulu ja bravuurika solistiga. «The Things You Said» on jällegi enam-vähem puhas ELO, «We Lost the Wheel Again» aga The Who.

:format(webp)/nginx/o/2025/08/14/17075580t1h22b2.jpg)