Huvitav on see, et pääsed nii paljudesse tagatubadesse, kuhu muidu ei satuks. Inimestega suhtlemine ja infovahetamine on päris tore. Ja vaheldus: ei ole ühtegi samasugust päeva! Ka võimalus liikuda, sest ma ei suudaks terve päeva istuda arvuti taga ega kirjutada. Naljakas, sest gümnaasiumi lõpukirjandini arvasin, et minust võiks ajakirjanik saada.
Kõige raskem? Sõltub päevast. Kui ise oled väsinud, tundub kõik raskem. Eks igasugused õnnetused ja avariid, kellegi kannatused on raskesti läbi elatavad, neid parema meelega ei jäädvustaks.