Romaani kihtidest aga koorub välja hoopiski olulisem küsimus: kas teistsugustel inimestel võiks olla koht ühiskonnas, mis on nad enda näo järgi üles kasvatanud?

Ema ja tütar

Wintersoni teose peategelane on küll range usu vaimus kasvav tütar, kuid samavõrra võiks peategelaseks lugeda äärmuslikku nelipühilasest ema. Sarnaseid ematüüpe on ka eesti kirjanduses, võtkem kasvõi kontrolliv ema Urmas Vadi romaanis «Kuu teine pool», mis on samuti kasvuvaluromaan, kuid Wintersoni emakuju on Vadi omast veelgi grotesksem.

Peategelase ema on näiliselt pühendunud ja vaga usklik, kuid armu jagub tal vähestele. Aeg-ajalt võiks öelda, et ema on deemon ise, kelle väidab olevat tütre sisse elama kolinud. Tütart kasvatab ta, ühes käes piibel ja teises apelsinid, mida iga probleemi lahenduseks lahkelt pakub.

Jaga
Exit mobile version