Kunstnik Peeter Laurits elab juba varsti 30 aastat Kütiorus, mis on suurepärane paik, et sünniks globaalseid ideid.
See algas saunas, Kütiorus, Võrumaal.
Higiojad voolasid kuumadel kehadel, kerisekivid särtsusid, leil näpistas ja Peeter Laurits rääkis, et tahab osaleda loomafotokonkursil. Tahab pildistada inimest, kes läheb palja tagumikuga üle tee, lastekari järel, autod ootavad.
Imestati: hakkad sina ka loomi pildistama!?
No mis see inimene muud on kui loom, vastas Laurits.
Külamehed ja -naised naersid, idee tundus jumekas. Ja siis küsis Laurits Kalevilt – imposantselt vibalikult, uhkete vuntsidega tislerilt –, et ega too äkki neljakäpakil joosta oska.
Kalev vastas: naljakas, et sa küsid, ma just nelja nädala eest hakkasin harjutama.