millal olümpia on? Mul polnud aimugi

See hulk õnnesoove, soojasid sõnumeid ja üldist kaasa elamist, mida sel nädalal kogesin, taasavas mu silmad, et mind on ehk vaja rohkem kui ma ise arvasin. Tulihingelistele spordihingedele ja purjetajatele, sest mis siin salata, OM-koondis on meil ju kaunis väike,» jutustas Rammo.

Prantsusmaal Hyeresis toimunud rahvusvahelise purjespordiliidu poolt korraldatud regatil olid mängus viimased olümpiapiletid. «Ootustele hetkegi mõtlemata näitasin parimat võimalikku näidet «sooritusest», mis on midagi, millest koolitustel teinekord räägin – Practice what you preach (eesti k tee nii nagu räägid)! Nii mõnelgi korral oli vaja teha sellest samusest saia ja oma esimese märgi kohtadega võrreldes oli finiši punktiskoor nädala peale jaotatuna -57p (ehk 57 positsiooni), mis näitab ilmekalt, et alati tuleb lõpuni panna püssi põõsasse viskamata.

Nädal möödus tunnetuslikult kiiremini kui kulub sisse hingamiseks aega ja vahepeale jäänud hetkedest, tegevustest ja otsustest oli formuleerunud Pariisi olümpianormi täitmine viimast võistluspäeva vajamata! Kokkuvõttes lõpetasin eile (reedel – toim) võistluse teise kohaga ja mõnede tundide jooksul oli Eesti OM-koondis saanud lisaks minule täiendust ka Ingrid Puusta näol, kes näitas üles uskumatut südikust ja karakterit.

Saanuna aru, mis ma just teinud olen, oli läbi telefoni mu esimesi küsimusi abikaasale, et «millal olümpia kuupäevad on?» sest nii nagu ütles üks mõne aasta tagune Eesti laul, siis «üks samm korraga» ja mul polnud aimugi – juuli lõpp, augusti algus, nagu ikka,» pajatas Rammo postituses.

«Tänan Reinu, kes pushis mind pushima, Laurit, kes tuli ehk jaburana tundunud mõttega küsimusi küsimata kaasa ja oli parim abimees, keda osanuks tahta ja nii kitsamat kui laiemat peret, kes andis mulle jõudu ja tahtis ilmselt rohkem kui ma ise. Samuti tänan oma kalleid kolleege, kes on pidanud, ja peavad ka edaspidi, tihtipeale mu sisendit ootama nii, et see saabub hilistel õhtutundidel pärast sõite.»