:format(webp)/nginx/o/2024/10/02/16391258t1h85f3.jpg "Soome tudengid elavad näljapajukil")
/nginx/o/2024/10/02/16392043t1hd768.jpg "«TAPTY1985. Laskumine orgu» viib tagasi 1980ndatesse")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/02/16391465t1h3e50.jpg "VIDEO ⟩ Vene hävitaja narris Alaska kohal NATO pilooti")
/nginx/o/2024/07/11/16215452t1hd16e.jpg "Selgus, millist aktsiat Swedbanki kaudu septembris kõige rohkem osteti")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/01/16390342t1hffa1.jpg "Dikembe Mutombo oli suur mees korvpalliväljakul, veelgi suurem aga väljaspool seda")
/nginx/o/2024/01/14/15829717t1hc455.jpg)
Niisiis on Jaani kirikus nüüd uus vaatamisväärsus. Tammise puusärgi saatus oleneb sellest, kui hästi ta peab vastu sealsetele temperatuuri kõikumistele.
Parunessist linnamuuseumi aastaraamatus 2023
Värskes Tartu linnamuuseumi aastaraamatus 2023 «Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos» on juttu ka paruness Anna Elisabeth von Münnichist.
Elis Visnapuu kirjutab artiklis «Tartu kesk- ja varauusaegsed kalmistud», et esimese hauakabeli rajas Jaani kirikusse 1746. aastal Luunja mõisnik vabahärra Christian Wilhelm von Münnich. Seoses kiriku taastamisega kaevati kogu kiriku sisemus arheoloogiliselt läbi ja muu hulgas avati 1988. aastal von Münnichi hauakamber, kuhu oli sängitatud viis surnut.
Luustike juures oli säilinud rohkesti tekstiili, leidus uhkeid kirstukaunistusi ja ka mõningaid kuldehteid. Kõige erilisemaks leiuks oli aga peaaegu terviklikuna säilinud tammepuust sark, mis oli kuulunud Christian Wilhelm von Münnichi abikaasale paruness Anna Elisabethile (1697–1761).
Aastaraamatus on ka Eve Valperi ja Riina Rammo artikkel «Killuke Prantsusmaad 18. sajandi Tartus – ühest erakordsest leiust». Autorid on lugenud trükitud matusejutlust, mille põhjal nad märgivad, et paruness kaldus elu lõpus sügavale vagadusele ning muretses endale sobivad surirõivad ja kirstu juba neli aastat enne surma.
Aastaraamatu on koostanud ja toimetanud Marge Rennit ja Arvi Haak, keeletoimetanud Ene Nagelmaa, resümeed tõlkinud inglise keelde ja toimetanud Martin Jaigma ning raamatu on kujundanud Peeter Paasmäe.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
