Kohus: põhiõigusi on rikutud
Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv leidis aga, et põhjendatud on kaebaja väited, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus riik on õiguspärase haldusaktiga erakordselt suures ulatuses piiranud tema põhiõigusi või -vabadusi.
«Kohus leiab asjas tuvastatud asjaolusid hinnates, et vaieldamatult on vaidlustatud korralduse tagajärjeks kaebaja omandiõiguse ulatuse oluline vähenemine. Kohus nõustub vastustajaga seda teemat käsitledes ainult selles, et maakatastri andmetel ei ole kinnistusraamatus õigustloovat tähendust kinnistusraamatu kande mõttes, kuid see ei tähenda, et sellel puudub igasugune õiguslik tähendus omandi ulatuse määratlemisel.»
Kohtu hinnangul võis kaebaja arvestada, et ta saab maakatastrisse kantud andmete alusel määratletud katastriüksusel ja sellele määratud antud piirides teostada omandiõigust, mida ta ka tegi. Samuti tuli tal lähtuvalt katastriandmetest oma maa eest maksta riigimakse (katastriandmed on näiteks maamaksu määramise aluseks).
«Järelikult on vale väita, et katastriandmete muutmine ei mõjuta tema omandi kasutamist, sest juhul kui tema katastriüksuse piire määravat katastrikannet muudetakse, kaotab ta õiguse käsitleda enda omandina eelneva katastrikandega määratletud maaüksust ja peab kohandama oma kinnisasja reaalse kasutamise (ka sellest võimaliku tulu saamise renditulu näol) uutele katastriandmetele vastavaks.»
Kohus nõustus Agrofondiga ka selles, et sisuliselt on käesoleval juhul tegemist de facto omandi võõrandamisega (temale kuuluva kinnistu suuruse vähendamisega ja osa kinnistu andmisega teisele omanikule, mille üle ei saa terve mõistuse seisukohast vaidlust olla). «Kaebaja on siinkohal kohtu arvates õigustatult välja toonud, et tegemist ei ole tähtsusetu kinnistu suuruse vähendamisega, mida tuleb, arvestades iga looduses toimuva mõõdistusega seotud võimaliku paratamatu ebatäpsusega, maaomanikel taluda,» otsustas kohus. «Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et neid nõudeid ei ole järgitud ja seetõttu tuli vastustajal kaebaja vastava taotluse saamisel enne kaebaja kinnistult 1,01 hektari suuruse osa de facto võõrandamist otsustada eraldi ka selle kompenseerimine.»
Detsembri lõpus tehtud kohtuotsus ei ole jõustunud. «Juhul kui halduskohtu hästimotiveeritud otsus jääb jõusse, on see oluline samm põhiseadusliku omandiõiguse kaitse tagamisel,» hindas Glikman.
Ta lisas, et otsus on oluline ka teistele maaomanikele, mitte üksnes põllumajandusettevõtetele. Kogu kinnisvaraturg ja statistika on ruutmeetripõhine, kuid maa-amet pole sellega oma senises praktikas piisavalt arvestanud.
Agrofond OÜ kuulub MM Grupp OÜ-le, mille suuromanik on Margus Linnamäe. MM Grupile kuulub ka uudisteagentuur BNS.