Tsahkna möönis, et kõikide erakondade varasemalt antud lubadus maksta õpetajatele palka summas, mis moodustab 120 protsenti Eesti keskmisest, on täitmata. «Õpetajatel on täielik õigus tulla oma õiguste eest seisma,» ütles ta.

Minister lisas, et alates hetkest, mil Eesti 200 tuli valitsusse ning Kristina Kallasest sai haridus- ja teadusminister, on erakond tegelenud küsimusega, kuidas reformida ka kriisis hariduskorraldust. «See puudutab koolivõrku, õpetajat töökoormust, tegelikult ka kutseharidusreformi ja muidugi rahastamise poolt,» loetles Tsahkna ning meenutas koalitsioonilepingusse kirja pandut – õpetajate palgalubaduse täitmiseni jõutakse 2027. aastaks.

Tsahkna meenutas hariduse reformiplaanidest kõneldes veel, et väga paljud otsused on seotud kohalike omavalitsustega, kellega lisaks õpetajatele on eelnevalt vaja läbi rääkida. Streigi tegelike eesmärkidena nimetas ta lahendusi haridustöötajate soovile saada nende töötasu puudutav pikaajaline leping, koolivõrgu korraldamist ja õpetajate koormust.

«Veel eelmisel nädalal oli võimalik leida see 10 miljonit, mis on tänaseks puudu, kuid ma ei näinud poliitilist tahet,» lausus ta. «Olen olnud väga paljudes valitsustes, väga paljusid läbirääkimisi pidanud aga kui tahet ei ole ja minnakse lihtsalt süüdistama haridusministrit, kes on endast kõik andnud, siis ei ole see lahenduse otsimise koht.»

Positiivsest rääkides, ütles Tsahkna, et vähemasti on peaminister Kaja Kallasele kohale jõudnud, et haridusreformid tuleb ära teha. «Streik on saavutanud vähemalt selle eesmärgi, et meil on olemas peaministri tahe teha ära need haridusreformid, mis on tänaseks ette valmistatud haridusministri poolt. Väga loodan, et lähitulevikus neid ka valitsuskabinetis arutame,» kõneles ta.

Jaga
Exit mobile version