Maksuamet hakkab sel aastal inimesi rangemalt kontrollima

Ettevõtete kõrvalepõikamised võetakse eraldi luubi alla

Jaanuaris teatas maksu- ja tolliamet, et võtab luubi alla skeemid, kus üks ettevõte ostab teise ettevõtte või selle varad, aga tehing korraldatakse nii, et ostusumma võlg läheb ostetavasse ettevõttesse. Inglise keeles on skeemi nimi debt pushdown.

Maksuameti seisukoht on, et sellist lahendust kasumi väljaviimiseks kasutada ei saa, ent sellele vaidlevad ägedalt vastu pangaliit ja investeeringutega tegelevad ühingud, teiste seas üks suuremaid fondihaldureid BaltCap.

«Debt pushdown on selline fenomen, et ettevõte ostab end jaotamata kasumi eest ära. Aga maksukohustuse täitmine ei ole karistamine,» ütleb Uukkivi. «Meie huvi on, et oleks võrdne maksukonkurents ja maksud laekuksid. Ei saa olla nii, et kasum viiakse välja ilma maksudeta. Me klaarime turuosalistega selle ära, et oleks selged mängureeglid,» lisab Uukkivi.

Aga miks peaks firmaomanik endale sundkorras palka maksma – on ju üsna tavaline, et Eesti inimesel on palgatöö kõrval firma või paar, aga palgatööst saab piisavalt raha, nii et pole vaja endale ka oma firmast palka võtta. Millal oled maksuameti silmis pätt ja millal mitte?

Selle kohta reegleid polegi – on maksuameti tunnetus. Näiteks kui inimene investeerib osaühingu kaudu aktsiatesse, et oma jõukust kasvatada, aga elamisraha teenib mujalt, on Uukkivi hinnangul tegu valdusfirmaga ja sealt ei peagi palka saama.

Aga mis saab kõikidest toidukulleritest, kes samuti oma OÜ alt tegutseda võivad? Siin ei soovi Uukkivi detailidesse laskuda, aga märgib, et nende jaoks on küsimus selles, kui palju füüsiliselt-reaalselt midagi firmas tehakse. Kust läheb piir, tahab maksuamet enda otsustada jätta. «Me hakkame vastavalt leidudele käituma, see on ausa maksukonkurentsi mõttes oluline,» kinnitab Uukkivi.