Pompeis avastati väike maja, kust kaevati välja igivanad maalid, mis kujutavad seksuaalseid akte. Peaasjalikult on teostel kujutatud nümfe ja saatüreid voodis ning teisi mütoloogilisi tegelasi. 

Pompeis töötavate arheoloogide sõnul pole tegemist ainukese sedalaadi majaga, vaid sel moel dekoreeritud eluruume on linnakus teisigi. Eluruum on arheoloogide sõnul dekoratsioonilt äärmiselt rafineeritud, kuid tegemist on siiski ühega paljudest sarnastest hoonetest, mis viimasel ajal Pompeist leitud, kuigi kõnealune 1. sajandist e.m.a pärinev maja on seinakaunistuste kõrge taseme tõttu silmatorkav, märgiti avalduses.

Majast leitud freskode hulka kuulub ka töö, mis kujutab Phaedrast, kreeka mütoloogiast pärit Kreeta printsessi, kes armus oma kasupoega Hippolytosse, keda ta süüdistas seksuaalses rünnakus, kui too tema lähenemiskatsed tagasi lükkas. Teistel freskodel on kujutatud ka näiteks Veenust ja Adonist ning nende õnnetu armastuse lugu.

Teisalt võib maja omanäoliseks pidada ka seetõttu, et selle arhitektuuriline plaan on üsna tavapäratu. Kui enamik Pompei maju on ehitatud n-ö aatriumi ümber, mis tollal oli tavapärane, siis see maja ei ole.

Kuna maja on sedavõrd väike, ei mahutatud majja isegi impluviumi ehk vihmavee kogumiseks kasutatavat basseini, mis traditsiooniliselt on Vana-Rooma siseõuedes, siis avastati, et majal on vihmavee kogumiseks hoopis erinev süsteem. Nii leidsid arheoloogid tõendeid selle kohta, et vihmavesi juhiti impluviumi asemel hoopiski otse kaevu. 

Arheoloogid leidsid ka viirukipõleti, lambi ja muid esemeid, mis mattusid tuha alla Vesuuvi purske tagajärjel 79. aastal e.m.a.

Lisaks erootilisele kunstile leiti hoonest ka suurepäraselt säilinud mütoloogiliste stseenidega freskosid. Foto: Parco Archeologico di Pompei / Handout via REUTERS / Scanpix
Jaga
Exit mobile version