«Peame mõtlema Euroopa uuele korraldamise viisile ja mõtlema ümber oma suhted Venemaaga pärast sõda. Meil ​​peab olema piisavalt kujutlusvõimet, et mõelda homsele maailmale ja Euroopa rahule uuel kujul,» rääkis riigipea.

Prantsusmaa liidri sõnul on muu hulgas vaja arvestada leppimist Balkaniga ja Euroopa tegelikkust selle geograafilisel kujul, mis ei ole täielikult Euroopa Liit ega täielikult NATO.

Macroni hinnangul on olemasolev rahvusvaheline kord ebaõiglane, sest paljud kõige suurema rahvaarvuga riigid ei eksisteerinud kohtade eraldamise ajal.

«Me vajame korda, kus teatud riigid ei saaks teisi blokeerida ja kus riigid on piisavalt esindatud. Seetõttu peame seda tegema palju õiglasemate organitega, kui seda on ÜRO, Maailmapank või Rahvusvaheline Valuutafond. Tulen selle juurde küsimuse juurde tagasi veel sel nädalal maailmaorganisatsioonis kõneledes,» lisas Macron.

ÜRO võttis pühapäeval vastu niinimetatud tulevikupakti, mille eesmärk on tegeleda 21. sajandi väljakutsetega konfliktidest ja kliimamuutusest inimõigusteni.

Maailmaorganisatsiooni peasekretär António Guterres nimetas seda ainsaks võimaluseks põlvkonna jooksul kujundada inimkonna ajalugu rahvusvahelise koostöö kaudu. Teisipäeval algava ÜRO Peaassamblee nädala sissejuhatuseks kogunesid kümned riigipead ja valitsusjuhid seda dokumenti allkirjastama.

«Maailma liidrid lubavad selle paktiga tugevdada mitmepoolset süsteemi, et hoida rahu muutuvas maailmas ning kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja huve, kes on silmitsi pidevate kriisidega. Me usume, et see on tee säravamale tulevikule kogu inimkonna jaoks,» seisis dokumendis.

Pakt sisaldab 56 tegevust, mille hulgas pühendumist multilateraalsusele, ÜRO põhikirja täitmisele ja rahuvalvele.

Samuti kutsutakse reformima rahvusvahelisi finantsinstitutsioone ja ÜRO Julgeolekunõukogu ning uuendama jõupingutusi võitluseks kliimamuutuse vastu, edendama desarmeerimist ning juhtima tehisaru arendamist.

Jaga
Exit mobile version