Venitamiseks põhjuseid rohkem kui üks

Seadus näeb ette, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Raskemate kuritegude puhul on see kümme aastat ning kergemate kuritegude korral viis aastat.

Kohtus või ka kohtueelses menetluses võib asja venimise tingida mitmed asjaolud ning «aga menetlege siis kiiremini» ei ole nõuanne, mida päris alati saab järgida. Osalised jäävad haigeks, ametnikud puhkavad, ametnike töökoormus suureneb, kohtunik vahetub, menetlusi peatatakse ja menetlustoiminguid lükatakse suuremal või vähemal määral edasi.

Lisaks toetub meie õigusruum aina enam ka Euroopa Liidu õigusele ning võib esineda vajadus küsida Euroopa Kohtust eelotsust. Sellega lisandub taas menetlusele aastaid. Ehk asja edasilükkumise põhjuseid ja teinekord ka lihtsalt vabandusi on suurel arvul. Samas ei saa kuidagi öelda, et 9 aastat kestnud menetlus esimese astme lahendini jõudmiseks on normaalne.

Jutt sellest, kuidas siis saab kiiremini, on vabanduste kõrval selgelt väga vähe. Nii jõuamegi lõpuks selleni, et riik on see, kes kogu suure menetlemise kinni maksab ja kulud advokaatidele ületavad sadu tuhandeid eurosid.

Aegumine pole eriline päästerõngas

Kui asi aegub, siis süüdi mõistvat lahendit enam teha ei tohi, kuid aegumise kohaldamisel ka otseselt õigeks mõistvat lahendit isikud ei saa. Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatutel läks isegi paremini – menetlus lõpetati osaliselt aegumisega, kuid osaliselt siiski ka õigeks mõistmisega. Harju maakohtu otsus ei ole isegi veel jõustunud ehk edasikaebamise korral lisandub aastaid veelgi.

Jaga
Exit mobile version