Sümbolistlikku uusromantismi üldse ning Elisarioni loomingut eriti selgesti iseloomustab kitšilikkus. Päriskunstiteos peab vastama kolmele kriteeriumile: olema riskantne (võinuks nässu minna), maitseülene (maitsekuse-maitsetuse kriteeriumile allumatu) ning inimsust ülendav (mitte alandav). Kitš jälle ei riski mitte millegagi ja saab olla kas maitsekam või maitsetum. Sellele lisanduv püüe inimest ülendada (õilistada, kaunistada) ilmneb kitšis pealetükkiva, pla­katliku ideoloogilisusena, positiivsete väärtuste propagandana. Sümbolid pildil moodustavad ühe­tä­hendusliku imalavõitu allegooria, klantsitus vä­listab pahelisuse riski, ilu asendub põnevusetu, hambutu ilulusega, sõnum sarnaneb idüllilise «Vahitorni»-utoopiaga.

Jaga
Exit mobile version