«Eestil, Lätil ja Leedul on sarnane väljakutse, et kuidas leida vahendeid kasvavate kaitsekulude ja võetud võlgade teenindamiseks. Inflatsioon on suurendanud survet valitsuse kulutustele, eriti pärast COVID-19 pandeemia ajal tekkinud olulisi eelarvepuudujääke,» märkis Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš.
«Näiteks oli Eesti eelarvepuudujääk 2023. aastal 3,4 protsenti SKP-st ja eeldatavasti ületab see ka 2024. aastal kolme protsendi piiri. Need puudujäägitasemed ei ole jätkusuutlikud ja kasvavad ning ilmselt mitte ajutised kaitsekulutused sunnivad Balti riike otsima uusi rahastusallikaid.»