«Eestil, Lätil ja Leedul on sarnane väljakutse, et kuidas leida vahendeid kasvavate kaitsekulude ja võetud võlgade teenindamiseks. Inflatsioon on suurendanud survet valitsuse kulutustele, eriti pärast COVID-19 pandeemia ajal tekkinud olulisi eelarvepuudujääke,» märkis Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš.

«Näiteks oli Eesti eelarvepuudujääk 2023. aastal 3,4 protsenti SKP-st ja eeldatavasti ületab see ka 2024. aastal kolme protsendi piiri. Need puudujäägitasemed ei ole jätkusuutlikud ja kasvavad ning ilmselt mitte ajutised kaitsekulutused sunnivad Balti riike otsima uusi rahastusallikaid.»

Jaga
Exit mobile version