:format(webp)/nginx/o/2024/11/29/16513613t1had5a.jpg "Hyundai boss tahab lahendada Tänakut ümbritseva «mõistatuse»")
/nginx/o/2024/11/29/16513594t1h6beb.jpg "EL nimetas Liibanoni relvarahulepet suureks saavutuseks")
/nginx/o/2024/09/26/16381460t1hfa8c.jpg "seal läks asi ikka päris hulluks")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/29/16515894t1h7c75.jpg "Jalgpallitäht jäi purjus peaga sõitmisega vahele")
/nginx/o/2024/11/29/16513892t1hf909.jpg "KUNST JA POPP ⟩ Kiwa painav inimprinterlus")
Pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin alustas 2022. aasta veebruaris Ukrainas sõda, külmutasid USA ja tema liitlased umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa suveräänseid varasid.
Kuigi seni pole külmutatud varadega suurt midagi peale hakatud, on USA ja Briti ametnikud töötanud viimastel kuudel selle nimel, et varad konfiskeerida ja saadud tulu Ukraina ülesehitusse suunata. Reutersi teatel on seni plaani suhtes ettevaatlikud olnud Euroopa pealinnad, kelle veenmisega USA ja Suurbritannia ametkonnad parasjagu tegelevad.
Kreml ähvardab aga läänt, et kui Venemaale kuulnud varad otsustatakse konfiskeerida, on Moskval tagataskus nimekiri lääne ettevõtete varadest Venemaal, mida samuti riigistada.
RIA teatel on Kreml vastavad arvutused juba ära teinud ning leidnud, et Euroopa Liit, G7, Austraalia ja Šveits on Vene majandusse teinud otseinvesteeringud 2022. aasta lõpu seisuga kokku 288 miljardi dollari ulatuses.
RIA väitel on Venemaal varasid ja investeeringuid kõige enam Euroopa Liidul, täpsemalt 223,3 miljardi dollari jagu. Enim olla Venemaale Euroopa Liidu liikmesriikidest investeerinud Küprose ettevõtted (tõenäoliselt on nende ettevõtete taga suuresti venelased ise – toim), kellele kuuluvate varade mahu suuruseks hinnati 98,3 miljardit dollarit. Küprosele järgnesid loetelus Holland 50,1 ning Saksamaa 17,3 miljardi dollariga.
Lisaks kirjutab RIA, et Vene majandusega on tihedalt seotud ka Prantsusmaa ning Itaalia ettevõtted vastavalt 16,6 ja 12,9 miljardi dollariga.
G7 riikide seast toob Vene uudisteagentuur välja Suurbritannia, kellel olla 2021. aasta lõpus olnud Venemaal umbes 18,9 miljardit dollari väärtuses varasid.
Šveitsil ja Norral, kes RIA teatel samuti Venemaa-vastastele meetmetele meelsasti alla kirjutavad, olla 2022. aasta lõpu seisuga olnud Venemaal varasid vastavalt 28,5 miljardi ja 139 miljoni dollari ulatuses.
Küll aga järeldub RIA esitletud andmetest, et USA ettevõtetel on Ühendriikide majanduse suurust arvestades Venemaal küllaltki vähe rikkust, täpsemalt 9,6 miljardi jagu.
RIA andmeid vahendanud Reuter lisab, et nad ei ole saanud Venemaalt tulnud andmete õigsust kontrollida.
Samuti tuleb arvestada, et andmed olid välja toodud 2021 ja 2022. aasta lõpu seisuga ehk eelmisel aastal tehtud sammud siin ei kajastu.
/nginx/o/2024/11/29/16513588t1h56ec.jpg "Google’i tükeldamine võib emafirma aktsiale kasulik olla")
/nginx/o/2024/01/10/15822195t1hdfe1.jpg "HOIUSTE VÕRDLUS ⟩ Pangad trikitavad hoiuseintresside arvestusega")
/nginx/o/2024/11/29/16513589t1hfe4f.jpg "Trumpi võit turgutas börsi – aga kui kauaks?")
/nginx/o/2008/10/10/82344t1h64c6.jpg "Kuidas äratada Tallinna börs ellu?")
/nginx/o/2024/11/28/16511814t1he5c2.jpg "Munatootja APF Holding investeerib e-poodi ja lõi uued tooted")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/28/16513046t1h93a8.jpg "Krüptoässade uus kodu? Hongkong meelitab maksusoodustustega")
/nginx/o/2021/06/01/13815969t1h5057.jpg "Nordic Fibreboard peatab ootamatult ajutiselt tootmise")
/nginx/o/2024/11/28/16512147t1h254e.jpg "Eesti rikkuri firma ostis kümnete miljonite eest Poola büroohoone")
/nginx/o/2024/11/28/16511736t1hbe92.jpg "Leedu börsiettevõte hakkab Ruhnu lähedal merepõhja uurima")