:format(webp)/nginx/o/2024/12/27/16565270t1hda02.jpg "kui Gruusia ei liigu ELi poole, saab ta minna vaid Venemaa suunas")
:format(webp)/nginx/o/2024/07/26/16245587t1h47aa.jpg "Selgusid aasta treeneri nominendid")
/nginx/o/2024/12/27/16564894t1h90ec.jpg "Zelenskõi rääkis USA sõjalisest abist Ukrainale")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16563635t1h62b2.jpg "transnaise osalemine MMil tekitab vaidlusi")
/nginx/o/2024/12/22/16559470t1ha45c.jpg "viimased elusad Biitlid esinesid koos laval")
/nginx/o/2024/03/18/15953058t1h3953.jpg)
Veel 1987. aastal tuldi Kielist MMilt tagasi 73. kohaga, kuid tagasihoidlik koht protokollis ei kajastanud tegelikku seisu. Treener Rein Ottosoni vaist ütles, et poistes on medaliainest – kui vaid saaks korraliku paadi. Pidev spordijuhtidele pealekäimine murdis lõpuks ametnike kabinetitarkusest läbi ning olümpia-aasta talveks oli väärt sõiduriist lõpuks käes.
See, et 470-klassis esindavad 1988. aasta Souli OMil Nõukogude Liitu igal juhul eestlased, sai selgeks juuni keskpaiku, kui Sevastopolis toimunud NSV Liidu meistrivõistlustel lõid Ottosoni hoolealused platsi puhtaks – kolmikvõit! Tiitlit kaitsenud vennaste järel olid teised Peter Šaraškin – Paavo Pettai ja kolmandad Ott Kallas – Margus Kaal. Kaksikvendadel oli olümpiakoht sama hästi kui käes ning nad võisid hakata kohvreid pakkima. Treener oli sellest kohustusest prii, sest medalipretendentideks Eesti poisse ei peetud ning juhendaja jäeti koju.
Ottoson: «Lennukisse võeti kaasa saksakeelne võistlusmäärustik, mida nad olid niigi tüütuseni lugenud. See näitas, et poisid ei lähe lihtsalt osalema, vaid on võitluseks valmis. Olin neile meenutanud, et protesti sisse andes või lahendades ei tohi mingil juhul rääkida vene keeles.»
Muude ettevalmistuste sekka selgitati augusti alguses ka Eesti meistreid ning tagantjärele on huvitav tõdeda, et septembris olümpiahõbedale seilanud Tõnisted pidid sama tooni medalitega piirduma ka koduvetel, kus neid edastasid Šaraškin-Pettai.
Vähe sellest, et olümpial polnud kaasas oma treenerit, polnud ka NSV Liidu koondise juhendajatest tolku. Tõnisted jäeti omapäi ja peaaegu tähelepanuta – ise mõõdeti hoovusi, ise valiti purjeid, ise uuriti olusid, jälgiti tuult ja loeti kaarti. Selle kõrvalt kannatasid puhtad treeningud ning esiotsa tundus, et iga päevaga läks sõit kehvemaks. Lootust andis see, et Busani lahel möllasid olümpiaregati ajal tormised iilid ja see istus Tõnistetele ülihästi. Lisaks sai eeliseks metsik hoovus, mille toimimise suutsid vennad oma loogikaga klappima panna – sõidu ajal teati ja tunnetati ülihästi, kuidas tegutseda.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/27/16564984t1h963b.jpg "Austraalias peetud regatil hukkus kaks osalejat")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/27/16565122t1h91b4.jpg "Saksamaad painab 23-aastane jänn. Kas maailmameister lahendab ära?")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16563610t1h7c61.jpg "jõule tähistanud vutitäht ajas moslemid marru")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564090t1h4bd6.png "kõikidest ei saa tippsportlasi, kuid oluline on, et sporti jäädaks armastama")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564728t1hb9cd.jpg "Mets ja Hein avaldasid ainsa valemi, millega Eestist tippliigasse jõuda")
/nginx/o/2024/12/26/16564745t1h0037.jpg "OTT JÄRVELA ⟩ EOK kolistas spordiaasta parimate valimisega ämbreid")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564717t1h1fe2.jpg "järgmine eesmärk on tiitlivõistluste medal")