Skulptor Mare Mikof koos kunstiteadlase Jaak Kangilaskiga temast loodud kipsportree juures vabariiklikul kujutava kunsti sügisnäitusel Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel.FOTO: Foto: Rahvusarhiiv

Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.

Toivo Luhats – Eesti laste esimese folklooriansambli «Piibarid» asutamise ja juhtimise, pikaaegse rahvamuusika õpetamise, noorte pillimängule ärgitamise ja mitmete põlvkondade pärimuse juurde toomise eest. Preemia antakse välja postuumselt.

Sihtkapitalide aastapreemiad

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023

Rainer Sarnet – aasta mängufilm «Nähtamatu võitlus»

Rainer Sarneti "Vaino Vahingu päevaraamat" uurib kirjanikku ja psühhiaatrit tema kirjapanekute valguses.
Rainer Sarneti “Vaino Vahingu päevaraamat” uurib kirjanikku ja psühhiaatrit tema kirjapanekute valguses. Foto: Tairo Lutter

Liis Nimik ja Edina Csüllög – aasta dokumentaalfilm «Päikeseaeg»

Lucija Mrzljak ja Morten Tšinakov – aasta animafilm «Eeva»

Eeva Mägi – aasta debüüt: mängufilm «Mo Mamma»

Eva Koldits – aasta näitlejanna mängufilmis «Mo Mamma»

Helena Lotman – aasta näitlejanna mängufilmis «Mo Mamma»

Ursel Tilk – aasta näitleja mängufilmis «Nähtamatu võitlus»

«Nähtamatu võitlus»: Ursel Tilk ja Rainer Sarnet kahekesi ühe naise, st Ester Kuntu kallal. Foto: Iris Kivisalu

Ants Tammik – aasta operaator: dokumentaalfilm «Savvusanna sõsarad»

Jaagup Roomet – aasta kunstnik: mängufilm «Nähtamatu võitlus»

Raimo Jõerand ja Meelis Arulepp – eripreemia dokumentaalfilmi «Gorikaturist» eest

«Gorikaturist» on esimene täispikk kodumaine dokumentaal, mis seob intervjuukatkendid tihedalt animatsiooniga. Foto: Filmikaader

Heiki Luts, Marko Post ja Andres Kluge – Frost FXi meeskonna pikaajaline viljakas töö eriefektide valdkonnas

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023

Jaan Luik ning kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger – Jaan Luige näituse «Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)» eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger. Üle nelja aastakümne kestnud loometöö stiilne ja mõjus kokkuvõte nii näituse kui ka monograafiana. Haarav põlvkondadevaheline dialoog, mis proovib mõtestada skulptuuri arengut Eestis Jaan Luige näitel.

Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson – näituse «Läbi su silmaterade musta kuru» eest KUMU suures saalis. Näitus oli suurepärane ruumiline tervik, mis demonstreeris, kuidas tuua kunstiajalooliselt väärikad graafikateosed kaasaega, järjestada nad temaatiliselt nii, et esile tuleb see, kuidas teoste autorid tegelesid juba enam kui neli aastakümmet tagasi teemadega, mis on relevantsemad kui kunagi varem – keskkond, keha, elamine naise ja emana, lähedus, hool ja intiimsus. Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel.

Jaga
Exit mobile version