Eesti dirigent Ingrid Roose ja Pariisi orkestrikoor toovad 14. märtsil Pariisi Filharmoonia kontserdisaali eesti helilooja Veljo Tormise kooriteose “Unustatud rahvad”.
Kuuest tsüklist koosnevat “Unustatud rahvad” peetakse Tormise kooriloomingu meistriteoseks. Tsükli kolm osa – “Iisori eepos”, “Vadja pulmalaulud” ja “Ingeri õhtud” – jõuavad Prantsusmaa publikuni. Etenduse ajal on laval koguni 80 prantsuse koorilauljat, kes laulavad vadja, isuri ja ingeri keeles.
Pariisi Filharmoonikud ütlesid sündmuse leht et Tormise projektil “Unustatud rahvad” on kaks eesmärki, nii kultuuriline kui ökoloogiline – projitseeritud kujundite saatel püütakse esile kutsuda vähetuntud või unustatud soome-ugri maastikke ja rahvaid. “Heli ja hääle võluri juhendamisel avastame elusid, hääli, isureid, ingerlasi, vepslasi, karjalasi ja nende vahel pastoraalset, mõnikord traagilist ajalugu,” teatati mainekas Prantsuse kontserdiruumis.
Eesti koorimuusika tutvustamine Prantsusmaal
2022. aastal Pariisi Orkestrikoori koormeistrina tööle asunud Ingrid Roose ütles, et tema eesmärk on kohe tutvustada Eesti koorimuusikat Prantsuse publikule.
«Pariisis tööle asudes teadsin kohe, et tahan tutvustada meie rikkalikku koorimuusikat. Tormise teose “Unustatud rahvad” esitamine Pariisis oli üks esimesi ideid, mille välja pakkusin ja see kiideti kohe heaks,” ütles ta avalduses.
“Soome-ugri kultuur ja rahvas ootavad Prantsusmaal endiselt avastamist ning huvi selle vastu on suur. Korduvad motiivid nii tekstis kui muusikas mõjuvad meditatiivselt ning traditsiooniline sisu seob meid tuhandete aastate taguse ajaga. Koori jaoks on see tsükkel lisaks klassikalisele suurvormirepertuaarile väga eriline kogemus ja nad on sellest vaimustuses.“
Eesti kunstnik Alyona Movko-Mägi lõi kontserdile video- ja valguskujunduse, mis annab edasi soome-ugri kultuuri ja traditsioone.
„Videokujundust luues keskendusin sellele, kuidas soomeugrilasi Eesti visuaalkultuuris esitletakse. Publik kogeb nii heliliselt kui visuaalselt erilist ja omapärast maailmapilti muistsetest rahvastest. Animatsiooni loomisel kasutasin Kaljo Põllu graafilisi elemente, mis saadavad tsüklit “Ishorian Epic”. “Vadja pulmalaulude” ja “Ingeri õhtute” saatel on Eesti filmiarhiivi materjali põhjal loodud visuaal ja valitud kaadrid Lennart Meri filmidest,” ütles Movko-Mägi avalduses.
«Soome-ugri mütoloogia, sümboolika ja rahvarõivaste ulatuslik visuaalne keel on mind viimasel ajal palju inspireerinud. Pariisi Filharmoonia saali huvitav arhitektuur tekitas idee kasutada kontserdil videomappingut. See loob erilise atmosfääri ja sulatab publiku Tormise kompositsiooni sisse,” lisas ta.
Üks suurimaid koorimuusika kirjanikke
Veljo Tormis (1930-2017), rahvusvaheliselt peetav uusaja üheks suurimaks koorimuusika kirjanikuks, oli 20. sajandi üks olulisemaid heliloojaid Eestis.
Ta lõi oma kooritraditsiooni, ainulaadse “Tormise stiili”. Üliõpilaspõlvest kuni kompositsioonist pensionile minekuni 2000. aastal lõi Tormis üle 500 individuaalse koorilaulu, aga ka muid vokaal- ja instrumentaalteoseid, 35 filmipartituuri ja ooperi.
Philharmonie de Paris nüüdisaegne kontserdisaal avati 2015. aastal Orchestre de Paris esinemisega eesti dirigent Paavo Järvi juhatusel.