Timesi muusikakriitikute žürii valis viimase 1000 aasta repertuaarist välja 100 parimat klassikalise muusika teost, mille hulka kuulus ka Eesti helilooja Arvo Pärdi 1978. aastal kirjutatud instrumentaalteos Spiegel im Spiegel.
The Times pakub välja 100 salvestust, mis on jaotatud kümnesse kategooriasse. Ajaleht loodab, et “annab edasi klassikalise repertuaari laiust ja sügavust” viimase 1000 aasta jooksul. “Me ei väida, et see nimekiri on lõplik, kuid loodame, et see annab edasi meie enda kirgi ja inspireerib teid edasi uurima.”
Pärdi “Spiegel im Spiegel” kuulub kategooriasse “rahulik” – “mugavus, tervendamine ja looduse hääl kümnes rahulikus aardes”.
“Iga tihti tuleb ette tükk, mis ei pane nooti valesti. Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) on üks neist – ja pole ime, et sellest meditatiivsest teosest viiulile ja klaverile on saanud Pärdi populaarseim ja enim mängitud teos. Ta komponeeris 1978. aastal Vladimir Spivakovile teose Spiegel im Spiegel ja vene viiuldaja 1995. aasta salvestus koos pianist Sergej Bezrodnyga on siiani üks parimaid. Selle muusika lihtsus on petlik; nende kahe esineja täielik muusikakontroll loob sügava rahumeeleolu,” kirjutas Times.
Ülejäänud üheksa teost “rahuliku” kategoorias on: Erik Satie: Gymnopédies (1888), Federico Mompou: Musica Callada (1959-1967), Einojuhani Rautavaara: Cantus Arcticus (1972), Toru Takemitsu: I Hear the Water Dreaming (1987). ), Peteris Vasks: Üksildane ingel (1999), Meredith Monk: Taevaminemise laulud (2008), John Luther Adams: Become Ocean (2013), Eric Whitacre: Lux Aurumque (2000) ja Anna Thorvaldsdottir: Õhu valguses (2015) ).
Spiegel im Spiegeli kirjutas Pärt 1978. aastal, vahetult enne Eestist lahkumist. Umbes kümne minuti pikkune teos on heliloojale iseloomulikus tintinnabulaarses stiilis.
Teos on algselt kirjutatud ühele klaverile ja viiulile – kuigi sageli on viiul asendatud kas tšello või vioolaga. Versioonid on olemas ka kontrabassi, klarneti, metsasarve, flüügelhorni, flöödi, oboe, fagoti, trombooni ja löökpillide jaoks.