Kultuslik Lõuna-Eesti girlpower-bänd Plixid ei kao kuhugi

Peaaegu unustatud Laguja külast pärit Plixid, nagu kriitik Berk Vaher 2007. aasta oktoobris ilmunud Areeni artiklis «Plixid aktsioonis» neid ruumiliselt määratles, tegutsesid aastatel 2005–2011, neli (vara)teismelist tüdrukut – Kadri, Tuuli, Signe ja Kaire – ja nende varasema bändikogemusega õpetaja Guido, kes mängis bassi. «Üks kõige lihtsamaid ja samas geniaalsemaid asju, mida nähtud,» polnud kriitik Margus Kiis neil aegadel Plixide kontserti Tartu Postimehes arvustades ülivõrretega kitsi.

Mõni Plixide lugu sündinud lausa paari sekundiga. Vaheri artikkel lõpeb kellegi fänni tsitaadiga, kes palub Plixe mitte stuudiosse minna, kus produtsent nende muusika steriilseks keerab, jäägu ikka lo-fi.

Maria Juur nägi Plixe esimest korda 2008. aastal televiisori vahendusel, «Terevisioonis», olles EKA kunstiteaduse tudeng. Ta kirjeldab nende toonast esinemist dadaistlikuna, see jättis talle mulje, mida pole võimalik sõnadesse panna. «Ma ei saanud nagu aru, mis asi see on, miks see laul nii hea on, kuigi see on justkui «lastebänd». Aga muusika puhul on ikkagi oluline mingisugune x-faktor. Ei olegi võimalik täpselt öelda, miks mõni lihtne asi on nii hea.»