Tänapäeva teadus võimaldab privaatsust ja kasutusmugavust üheskoos

Krüptograafia on alguses kunsti- ja hiljem teaduspõhise tehnoloogiana läbi ajaloo hoolitsenud selle eest, kuidas saladusi teiste eest kaitsta. Tänapäevane krüptograafia võimaldab aga teha palju rohkemat kui ainult salakirju saata. Näiteks saab nullteadmustõestuste (zero knowledge proofs) abil tõestada, et tead mõne ülesande vastust ilma seda reaalselt avaldamata – üks arvuti saab teisele tõestada, et tal on olemas sudoku mõistatuse lahendus, ilma et ta selle lahenduse kõik numbrid ette näitaks.

Võib aga mõelda laiemalt – iga arvutile antav ülesanne on natuke nagu mõistatus, mille ametnik või spetsialist peab antud andmete põhjal lahendama, et väljastada näiteks mõni luba või toetuse otsus. Nullteadmustõestuste tehnoloogiaga saab veenda otsustajat otsuse tegemiseks nõuetelevastavate andmete olemasolus nii, et neid andmeid (ärisaladust, isikustatud andmeid) päriselt ette näitama ei pea.

Sõiduandmete jagamine ilma koordinaatideta

Cybernetica on senisest keerukamaid nullteadmuse rakendusi ehitanud alates 2020. aastast, Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi teadusagentuuri DARPA uurimisprogrammi raames. Näiteks on loodud rakendusi, et tõestada kaitseväekohuslase terviseseisundi vastavust standarditele ilma kogu terviselugu avaldamata, või kindlaks määrata, kust pärinevad mõne asutuse saadud annetused.

Eesti kontekstis on vast kõige põnevam Cybernetica katseseade, mille saab paigaldada oma autosse, et sõitude kohta andmeid koguda. Kui andmeid on näiteks kuu aega kogutud, saab autojuht enda sõitude kohta tõestusi ja kokkuvõtteid teha. Selleks kasutab ta oma nutitelefoni, mis paneb katseseadmest laetud andmetest kokku krüptograafilise nullteadmustõestuse. Nii on näiteks võimalus tõestada, et sõidetud on üle 80 000 kilomeetri ja sellest üle 80 protsenti Eesti piirides. Ja seda kõike ilma GPS-koordinaate jagamata.

Jaga
Exit mobile version