kui venelased peaksid avama põhjarinde, ei jätku Ukrainal enam mehi kaitsesse

Viimase ööpäeva jooksul on Sumõ oblast olnud pideva venelaste tule all. Kui ohtlik seal olukord on?

Lisaks suurtüki- ja raketirünnakutele on selles piirkonnas kasvanud ka venelaste diversioonigruppide tegevus ja toimub Vene vägede pidev kontsentreerumine. Sealt edasi Kurski ja Brjanski oblastis on venelastel samuti mingid väeosad olemas ja aeg-ajalt sealt ka tulistatakse. Ohtlik on see sellepärast, et kui seal tõesti põhjarinne avatakse, nagu president Zelenskõi on hoiatanud, siis tegelikult venitab see niigi pika rindejoone veel pikemaks.

Probleem on selles, et ukrainlastel ei pruugi jõudu jätkuda, ja kui jätkubki, siis ainult juhul, kui nad toovad kusagilt mujalt midagi ära ja panevad siin kaitsesse. Kuna aga mehi ei jätku, siis sellises olukorras nõrgeneks põhirinne, kus venelastel on ilmselge plaan jõuda Donetski ja Luhanski oblastite piirideni. Lisaks ähvardatakse tiibhaaranguga Harkivit. Ukrainal ei jätku selle kõigega toimetulemiseks ressurssi. Paraku pole abi ainult tehnikast ja mürskudest, vaja on ka mehi, aga mehi on Ukrainal praegu vähe. 13 brigaadi on formeerimisel, aga nad ei ole veel rindele jõudmas. 

Mis juhtub, kui venelased tõesti Valgevene-Ukraina piiril põhjarinde avavad, kuidas see paik kindlustatud on?

Midagi on seal tehtud, aga me teame sellest natuke vähem, kui tahaks. Teada on, et Valgevene piirile on rajatud paiguti isegi päris märkimisväärseid kindlustusi. Lisaks on Valgevene piir veel selles mõttes spetsiifiline, et seal on läbitavus tehnikale väga piiratud. Sealsed rajatised on mehitatud valdavalt territoriaalkaitse moodi meeskondadega, mis tähendab, et seal on tegelikult sellist kvaliteetset võitlemisvõimelist kontingenti vähevõitu. Nii et see võib olla ka seetõttu ohtlik.