Kopli komando toetuspetitsioon on arutlusel rahanduskomisjonis

Petitsiooni algatajad avavad komisjoni liikmete komando sulgemisega kaasnevate probleemide ulatust ning rõhuvad kutselise komando säilimise vajadusele.

Kopli päästekomando sulgemine on siseturvalisuse ja elanikkonna raamistikus petitsiooni loojate hinnangul siseturvalisuses möödunud aasta üks ebaõnnestunumaid otsuseid. «Kopli päästekomando sulgemine on arusaamatu samm nii igapäevase turvalisuse kui riigikaitse seisukohast. Eesti on olukorras, kus ükski päästekomando pole üleliigne ning Kopli kutselise päästekomando sulgemine peab jääma viimaseks,» ütles petitsiooni üks algatajatest, MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

«Päästekomando on inimeste jaoks eluliselt oluline teenus ning pole mõeldav, et päästva abi kohalejõudmise aeg pikeneb Põhja-Tallinna ligi 60 000 elaniku jaoks oluliselt. On arusaamatu, kuidas jõuti oluliselt võimekama kutselise komando sulgemise otsuseni olukorras, kus kohalik omavalitsus oli nõus rahaliselt panustama,» ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

«Arvestades nii praegust julgeolekuolukorda, aga ka Põhja-Tallinna asukohta ning poolsaarel asuva linnaosa eripära, milleks on puitmajad, gaasiküte ning suurtööstus, on tegemist kohatu ja mõtlematu otsusega,» lisas Pihlap.

Iga kutselise komando sulgemine on tõsine löök siseturvalisusele, vabatahtlik komando saab seejuures olla vaid leevendav meede, sest viimane ei osuta võrdväärseid teenuseid, näiteks ei osuta vabatahtlikud päästjad elupäästeteenust.

«Vabatahtlike päästekomandode suurem laine sai teadupärast alguse pärast 2008. aastal kärpekrokodilliga kulmineerinud majanduskriisi, kus päästeametit survestati kutselisi komandosid sulgema ning anti ette lausa kvoodid vabatahtlike komandode jaoks,» tõdes Nagel. «Me pole Luksemburg, meie kõrval on Venemaa – Eesti ei ole kunagi olukorras, kus saame kutselisi komandosid kinni panna, julgeolekuolukord ega idanaabri olemasolu ei võimalda seda.»