Asi pole üksnes selles, et niisugust inimest on Gruusias raske teoreetiliseltki ette kujutada, vaid veel enam selles, et on palju näiteid varem Gruusia Unistusega seotud inimestest, kes praegu kutsuvad tegema teist valikut.

Kõigepealt muidugi seesama Gahharia, kes lahkus peaministri kohalt 2021. aastal, väljendades mittenõustumist opositsioonijuhi vahistamisega. Nüüd on Gahharial oma partei.

Lisaks on metamorfoosi läbi teinud president Salome Zurabišvili, kes valiti 2018. aastal riigipeaks Gruusia Unistuse toetusega. Nüüd on peatselt ametist lahkuvast Zurabišvilist kujunenud vaat et euroopameelse opositsiooni peakoordinaator.

Samuti on hulk väiksema mõjuga lahkujaid. Need on kõik need, kes pole rahul Gruusia praeguse valitsuse kursiga.

Paistab, et Gruusia Unistuse asutaja ja «omanik» oligarh Bidzina Ivanišvili on endale mitme asjaga näppu lõiganud. Kevadel protestide kiuste läbi surutud nn vene seadus ja mitmed avaldused – näiteks et Gruusia peab Venemaa ees vabandust paluma 2008. aasta sõja eest – häälestavad grusiine tema vastu.

Jaga
Exit mobile version