Samal päeval teatas Trump, et kavatseb Putiniga otse rääkida. Ühtlasi märkis Ühendriikide president, et midagi ei pruugi juhtuda, kuniks ta Putiniga silmast-silma ei kohtu. Kreml kinnitas siiski täna, et praegu Trumpi ja Putini kohtumist ette ei valmistata.
Euroopa riigijuhid on väljendanud muret, et Trump võib üritada iga hinna eest relvarahu läbi suruda, tehes selle käigus Moskvale liigseid järeleandmisi. Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer selgitasid reedel Trumpiga peetud telefonikõnes, et Putin veab teda ninapidi.
Briti, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa valitsusjuhid arutasid Ühendriikidega Trumpi-Putini telefonikõne eel ka võimalikke relvarahu tingimusi ja Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Väljaanne Bloomberg kirjutas allikatele tuginedes, et Putin on kindel oma eelisseisundis Ukrainaga võrreldes ja usub, et Vene vägi suudab aasta lõpuks Ukraina kaitseliinidest läbi murda ning täielikult hõivata Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Putin võiks praegu mingeid märkimisväärseid järeleandmisi teha.
Sealjuures erineb Putini usk Venemaa väljavaadetesse lahinguväljal lääneriikide hinnangutest, mille järgi muudavad Ukraina droonid Venemaa jaoks ulatuslike pealetungide korraldamise kalliks ja ebatõhusaks. Moskva kaitseministeeriumile lähedase isiku sõnul jagavad seda skepsist ka paljud Ukrainas võitlevad Venemaa sõjaväelased, vahendab BNS.
Mõttekoda sõjauuringute instituut (ISW) märkis, et Putini avalikest esinemistest ei ole näha, et Vene diktaator valmistaks ühiskonda ette rahulepinguks või sõja lõpetamiseks, vähemalt mitte lähiajal. Samuti ei eelda lahingutegevuse lõppemist Vene relvajõud.
«Kreml tegeleb Putini sõjaliste eesmärkide õigustamisega Vene riigile eksistentsiaalsetena ja kogub ühiskondlikku toetust sõja pikendamiseks, kuniks Venemaa on oma eesmärgid saavutanud. Kremli ametnikud on üha sagedamini avalikult öelnud, et Venemaa on valmis sõdima, kuni Ukraina Venemaa nõudmisi aktsepteerib, tõenäoliselt seetõttu, et Kremli hinnangul on nad Vene ühiskonda ja Vene sõjaväge taoliseks eesmärgiks piisavalt ette valmistanud,» kirjutas mõttekoda analüüsis.