Halduskohus kirjutas määruses, et kui mets raiutakse maha, siis endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. «Samas on metsaga kaetud maa praegu kasutatav militaarse harjutusalana. Samuti on olemas piirkonnas teedevõrk, mis võimaldab erinevate masinatega maastikul liikuda. Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele võtta enne valitsuse vastavat otsust,» märkis kohus.

Halduskohus leidis, et praegu ei ole raadataval alal planeeritavate laskeharjutuste läbiviimiseks tagatud turvanõuded inimeste elu ja tervise kaitseks ning seega ei peaks raadamisega kiirustama. «Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et ala raadamine parendaks antud hetkel kaitseväe ja liitlaste harjutusvõimalusi või selle praegu raiumata jätmine halvendaks neid. Kõnealune ala on tiheda teedevõrguga ja piirkonna elanike poolt kasutatav puhke- ja marjamets. Seega liigub inimesi alal aktiivselt ja üldiselt teatakse, et metsa kasutavad aktiivselt ka sõjaväelased,» kirjutas kohus määruses.

Kohtu hinnangul saavad senised sõjaväelaste tegevused jätkuda ka praegu ala raadamata. «Kui ala raadataks, ei oleks võimalik enam sellel alal ka kaitsealust liiki palu-karukell tuvastada, ammugi mitte ümber istutada. Tänaseks ei ole veel teada Nursipalu harjutusväljaga seotud planeeritava taristu rajamise võimalik mõju looduskeskkonnale ning tulenevalt keskkonnamõjude hindamisest võib juhtuda, et otsustatakse muuta harjutusvälja planeeritavaid piire või taristu asukohta. Sel juhul pole õigustatud ka harjutusvälja tarbeks etteruttavalt tegevused, mida ei ole võimalik tagasi pöörata,» seisis kohtumääruses.

Jaga
Exit mobile version