Külastades hiljuti Tallinna, Tartut ja Võru maakonda, et mõista paremini Eesti ees seisvate geopoliitiliste katsumuste konteksti, oli siiski üllatav tõdeda, kui silmatorkavad on sarnasused Kreekaga.

Esimene neist on ohutaju. Eesti jaoks on peamine oht mõistagi Venemaa ja kogu riigimehhanism on pandud tööle võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Kuid Kreekaski valitseb sarnane ohutaju, mis tõukub samuti suurest naabrist – meie puhul Türgist.

Kreeka ja Türgi on mõlemad küll NATO liikmed – maad võeti allianssi kahekesi koos vastu 1952. aastal –, kuid ajalugu ja pikk nimekiri keerukatest omavahelistest vaidlustest, eriti mis puudutab merepiiri, jätab alati valla ohu teravate pingete lahvatamiseks.

Jaga
Exit mobile version