Senikaua elab ülisuur ahviline suurlinnas ühe sooja katusealuse all kitsikuses nagu mõnes tragikoomilises filmis. Ta pole ainus virelev loom, kes üritab ellu jääda keset üksindust, keskkonnas, kus ei ole näha isegi teiste loomade jalajälgi, kuna maapinna asemel kõnnitakse betoonpõrandal.

Loomaaia sissepääs ilmestab hästi aedikut peitvat sügavat betoondžunglit. Siseneda saab Somdet Phra Pinkalo teelt – laialt tänavalt, kus sajad autod üritavad vältida pidevaid liiklusummikuid.

Uksest sisse astudes on nullkorrusel odavaid nipsasjakestest lookas lettidega kirbuturg: enne kuulsat pööningul elavat gorillat kohtab õhupuhureid, mahlapresse, särke, aluspesu ja vaagnaid. Külastajaid napib, tundub, nagu oleks tegemist mahajäetud paigaga. 1980. aastate alguses ehitatud kaubanduskeskus hingitseb: kõik on lahkunud peale loomade, kes on viimasele kahele korrusele luku taha pandud võimaluseta kuhugi põgeneda.

Jaga
Exit mobile version